16. novembril esietendub rahvusooperis Estonia kammersaalis muusikaline lastelavastus «Sipsik ja vana aja asjad», mis valminud Eno Raua armastatud lastejutu ainetel. Lavastaja ja kunstnik on Kati Kivitar.
Sipsik jõuab Estonia lavale
28. oktoober 2016, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et Anu ei pruugi suureks kasvades enam tahta temaga mängida. Ta palub, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna ta sealt välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algabki lavastus.
Lavastaja Kati Kivitari sõnul on vana aja asjadel oluline tähendus. «Lelud mäletavad lapsi, kellele nad kuulusid, nende lapsepõlve ja ühiseid mänge. Nad räägiksid nii mõndagi, kui vaid oskaksid. Kõrvalistele inimestele näivad nad aga tummad. Taasleitud nukkude nööpsilmadest peegelduvad ühiselt veedetud päevade ja mängitud mängude rõõm.»
Pühade-eelsel ajal oodatakse ikka, et aset leiaks mõni väike ime. Et imesid juhtuks, tuleb aeg korraks maha võtta.
«Kutsume Estonia teatrimaja pööningule kõiki lapsi, kes tahaksid leida vanadest kallitest mänguasjadest sadu uusi seiklusi – uueks mängitud vana on alati etem kui tuhat uut «oma loota» asja,» rääkis lavastaja. «Ootame ka lapsevanemaid, kes tahaksid kohtuda lapsepõlvemälestustega ja taasavastada mänguoskuse olulisus. Tähtis on ise asju teha, neid alles hoida, väärtustada ja olla valmis imeks, mida nad pakkuda võivad.»
«Sipsik ja vana aja asjad» dramatiseering pärineb Leino Reilt, helilooja on Katri Rebane, osades Külli Teetamm ja Andero Ermel Tallinna Linnateatrist.