Teist nõnda mahukat raamatut animatsiooni kohta te maailmast ei leia. Kolm köidet, 1500 lehekülge, uskumatult lai geograafiline haare – kõik mandrid peale Antarktise.
Ka Jaava saare džunglites võib kohata animaatoreid
16. november 2016, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurte kõrval hulk esmapilgul eksootilisi animatsiooniriike: Senegal ja Sudaan, Palestiina ja Mongoolia, Indoneesia ja Omaan… igal pool animeeritakse, selgub.
Ühesõnaga: «Animation: A World History» annab süstematiseeritud ülevaate kogu selle filmižanri ajaloost alates kõige kaugematest eelkäijatest – vaasidele graveeritud antiiksetest piltjutustustest – kuni päris viimase ajani välja.
Üheksa aastat koostas Giannalberto Bendazzi seda suurteost, mida ta ise nimetab oma elutööks. Ületas seda tehes kõikvõimalikke takistusi: rahapuudust, kirjastajate vastuseisu, isegi vähi.
Kui keegi kujutab ette, et sellised teosed on lääne kultuuriruumis akadeemilise eestkostega ja kirjastused need kuhjaga kinni maksavad, siis ta eksib.
Kirjastus, kes pidanuks raamatu välja andma, keeldus seda tegemast. 500 lehekülge tulnuks kõne alla, aga 1500 mitte: liiga paks!
«Töö on käinud isikliku rahakoti peal, aga selle eest on mul olnud hindamatu luksus: vabadus,» ütleb eile PÖFFi animafilmide festivali Animated Dreams kutsel Tallinna saabunud 70-aastane Bendazzi ise, keda Priit Pärn on nimetanud suurimaks animatsiooniajaloolaseks, kellega ta on kohtunud.
«Ma tegin seda, sest see on minu viis olla vaba mees,» täiendab ta kohe. «Näiteks anda Priit Pärnale rohkem ruumi kui stuudiole DreamWorks, kellel on nagunii palju raha, et kõiki endast rääkima panna.»
Pärna loomingule on raamatus pühendatud eraldi artikkel, mille maht on suurem kui näiteks Hayao Miyazakil ja võrreldav Juri Noršteini omaga. 20. sajandi teise poole režissööridest saavad rohkem tähelepanu vaid vennad Quayd, Jiří Trnka ja Jan Švankmajer.
Mõistagi ei ole nii mahukas teos mõeldav ilma kaasautorite abita. Bendazzil on neid kokku ligemale 70, kõikjalt maailmast. Ka Pärna artikli on kirjutanud Midhat Ajanović ja Doi Nobuaki, üks Bosniast, teine Jaapanist.
Sealjuures pole see entsüklopeediline faktikogum, vaid sisuline ülevaade, kust ei puudu ka hinnangulisus, näiteks nimetatakse «Einet murul» üheks kõige tähelepanuväärsemaks satiiriliseks filmiks maailma animatsiooni ajaloos.
«Ma olen õnnelik, et see artikkel nii hästi välja kukkus, aga õnnetu, et ma seda haiguse tõttu ise kirjutada ei saanud, kuna Pärna looming meeldib mulle väga,» ütleb Bendazzi ise.
Küll on tema käsi mängus Nõukogude Eesti animatsiooni käsitleva üldartikli juures (kaasautoriks Mihhail Gurevich), taasiseseisva Eesti animafilmist kirjutab aga Jaan Ruus.
«Ma tõesti ei tea teist nii väikest maad nagu Eesti, kus oleks nii suur animatsioon – terve koolkond,» ütleb ta meie kohta.
Kolme köite peale kokku on teoses mainitud umbes 9000 filmi, millest Bendazzi on enamiku ka ise ära vaadanud, mõne üpris eriskummalistes tingimustes, näiteks Jaava saarel keset džunglit. «Ma ei tee nalja, see juhtus tõesti nii. Üks kohalik animaator näitas mulle seal nutitelefonist oma filmi,» ütleb ta.
Avastuslikuks ei nimeta Bendazzi aga mitte ainult tänapäeva Indoneesia või Taiwani, vaid ka tummfilmiajastu USA animatsiooni, mille kohta ta on arhiividest välja kaevanud hulga huvitavat materjali.
«Mulle meeldib animatsioonile läheneda nagu antropoloog, kes uurib mingi hõimu rituaale. Selleks peab vaeva nägema, et teda seal omaks võetaks ja siis talle kõik saladused avaldataks. Kui olin 19-aastane, hakkasin seda antropoloogitööd tegema, nüüd olen 70 ja tunnen, et kuulun sellesse hõimu – olen animaator, kuigi ma kunagi midagi animeerinud ei ole,» kirjeldab ta oma suhet animatsiooniga.
Ja veel: kirjastuse CRC Press (Taylor and Francis Group) kodulehel maksab kolmeköiteline pehmekaaneline teos 225 naela. Kõvakaanelise trükise hinda ma parem ei ütle.
Täna kell 12 näitab Giannalberto Bendazzi Tallinna kinos Artis filmiprogrammi «Carte Blanche», kuhu on valinud teosed, mille teemaks on muusika ja pildi vaheline sünesteesia. Kell 13 peab ta aga Solarise keskuse Apollo raamatupoes loengu «Animatsiooniajaloo pöördepunktid».
ANIMATSIOONIAJALUGU KOLMES KÖITES
Esimene köide kannab pealkirja «Foundations – The Golden Age» («Vundament – kuldne ajastu») ja käsitleb animatsiooni eelkäijaid, tummfilmiajastu filme ja nn kuldset ajastut kuni 1950ndate alguseni.
Teine köide kannab pealkirja «The Birth of a Style – The Three Markets» («Stiili sünd – kolm turgu») ja käsitleb sõjajärgset aega kuni 1990ndate alguseni.
Kolmanda köite pealkiri on «Contemporary Times» («Tänapäev») ja see käsitleb animatsiooni lugu alates aastast 1991 kuni viimase ajani.