Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vanemad, mitte targemad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Irvine Welsh «Porno» | FOTO: Raamat

Irvine Welshi «Trainspottingu» ja «Porno» vahele jääb kümme aastat. Sick Boy tuleb Londonist, Begbie vanglast, Renton Amsterdamist ning Spud püüab heroiinist lahti saada, aga see on ju Spud ja tema käib ringiratast.

«Porno» on kõige rohkem Sick Boy (pärisnimi Simon Williamson) raamat. Tema on käivitav jõud, elukunstnikust visionäär, kelle varasemad 18 731 skeemi (jah, need on nummerdatud) on läbi kukkunud, aga visadus pole meest jätnud – inimene peab ju millestki elama ja mitte lihtsalt elama, vaid hästi elama. Sick Boy katse pornotööstuses filmitegijana debüteerida ongi raamatu põhiliin. Kõik muu on kõrvaltegevus.

«Trainspottingu» ja «Porno» võrdluses on viimane lahjem. Esimene raamat on jõhker lugu narkomaadest, kus õrnema lugeja kujutlusvõime ja taluvuspiir pannakse tõsiselt proovile. Teine raamat on pigem nagu kelmiromaan. Welsh ei visanda enam nii ekspressionistlike sulejoontega elu ühiskonna äärealadel ja meelemürkidest põhjustatud allakäiku. Ja miks peakski – tegelased on juba alla käinud ja ühiskonna äärealadel ei muutu mõnekümne aastaga eriti midagi. Ikka samasugune naiste- ja narkojaht (raamatus selle kohta nii viisakalt ei öelda).

Ent kuigi jõhkrust on «Pornos» vähem (tegelikult on vaid üks stseen tõsiselt jõhker), on räigust sama palju kui esimeses raamatus: liisunud suitsu- ja õllelehk, kleepuvad põrandad, kuse-, sperma- ja vereplekid, lühikesed sütikud, lakkamatu pohmelus ja kiim, ülestaotud näod. Kõik see hakkab umbes viimase kolmandiku alguses tüütuks muutuma – no kaua võib –, kuid lugeja pidagu vastu, lõpp on seda väärt. Spud pole ainus, kes käib ringiratast ja keegi on isegi Begbiest kõvem mees.

«Porno» peatükke jutustavad erinevad minategelased. See on loo rääkimiseks põnev viis, sest pilt, mis inimesel on endast, eriti meelemürkide mõju all, on nii väga erinev sellest, mida teised temas näevad. Kahju ainult, et elu idüllilises Amsterdamis tegi Rentonist väikekodanlase, kes läinuks vist isegi abielunõustaja juurde, kui kirjanik poleks teda Edinburghi tagasi kupatanud.

Aga sebra on ka pärast pesemist triibuline. Kümne aastaga võivad narkopätid küll heroiini kokaiini vastu vahetada, õppida juurde mõned oskused finantspettuste korraldamiseks, aga põhimõtteliselt on tegemist ikka samade sellidega. Vanus ei tee targemaks, vahel ainult kavalamaks. Ja sellest see raamat ongi.

Irvine Welshi «Porno». / Raamat

Irvine Welsh «Porno»

Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan

Kirjastus Koolibri

2016

lk 408

Tagasi üles