Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suri kunstnik Malle Leis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Täna, 9. augustil lahkus meie hulgast kunstnik Malle Leis.

Malle Leis (7.07.1940 – 9.08.2017) kuulub kunstnike põlvkonda, kes astusid kunstiareenile 1960. aastatel. Tegu oli põlvkonnaga, kelle varane lapsepõlv jäi sõjaaega ning kes koolis käisid Stalini karmi käe valitsuse ajal. Meie kunsti tõid nad aga nakatava elurõõmu ja vabaduse hõngu, nihutades kardinaalselt lubatavuse piire, astudes julgelt üle seni kehtinud reeglitest ja tabudest. Malle Leis kuulus legendaarsesse kunstnikerühmitusse ANK '64 ja temast sai üks traditsioonilise maalilise maali piiride nihutajaid, kelle varast loomingut iseloomustatakse terminiga «rõõmus pop». Lilled, hobused, vikerkaar ja pikajuukselised siredad tüdrukud need olid tema maalide kangelased, mis jäädvustatud säravas koloriidis, neist maalidest tulvas elamise rõõmu ja julgust.

Leisi kunstnikuks saamine kulges toona nagu paljudel tema eakaaslastel. Tema varased lapsepõlveaastad möödusid Eestimaa väikestes asulates, kus esmalt meenutas kõik veel endiseid aegu ja maailm mõjus turvalisena. Tema põhiline koolitee on seotud aga Pärnuga, kust ta sai kaasa huvi kunsti vastu, mis viis Leisi 1958. aastal Tartu Kunstikooli, mis oli toona paljudele ta põlvkonna kaaslastele kunstniku tee alguseks. 1961. aastal jätkas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, kus õppis lavakujunduse erialal ja kus tema peamiseks maaliõpetajaks oli Lepo Mikko.

Õpingute ajal liitus ta Tõnis Vindi ellukutsutud kunstnike rühmitusega ANK '64, mille vaimne atmosfäär mõjutas mitte ainult sinna kuulunud kunstnike kujunemist, vaid kogu meie kunstipilti. Juba õpingute ajal esines ta legendaarsel 1966. aasta noortenäitusel ning järgnevalt osales enamikul toonastel traditsioonilistel ülevaatenäitustel, kus tema maalid äratasid ikka tähelepanu ja imetlust. Oma pika kunstniku tee jooksul on teda pärjatud paljude tunnustustega — 1980 Tallinna graafikatriennaali diplom, 1981 maaliaastapreemia, 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2002 Kristjan Raua preemia, 2014 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kui nimetada vaid mõningaid.

Malle Leisil oli kunstis käia oma rada, mille märksõnaks kujunes lill, mis tema töödes on aga midagi sootuks enamat kui tavaline kirgas õis. See väljendas vitaalsust, seksuaalsust, elurõõmu, selle abil avas ta portreteeritavate karakterit ning näitas ka elu tumedamaid külgi, lilled muutusid koos Mallega. Ise on ta oma taimede maailma eelistuse võtnud lühidalt kokku nii: «Aegamööda tuli ka selgus, et maalikunstis on nad kõik võrdsed, nii maalitud inimesed kui ka maalitud loomad, nii geomeetria rangus kui ka abstraktse maali vabadus». Nende lillede-taimede abil vallutas Malle Leis mitte ainult siinse kunstipubliku, vaid jõudis oma töödega ka USAs asuvasse Zimmerli kunstimuuseumisse, mis kogus nõukogude mitteametlikku kunsti. Malle isikunäituste number on muljetavaldav. Tema ülimenukas näitus, mis toimus 1989. aastal Pittsburghis, oli kindlasti kunstnikule üks inspireerivamaid. Need paar nädalat vabas maailmas ja seal kogetud tähelepanu ja tunnustus aitasid üle saada ka järgnevatel aastael toimunud suurtest muudatustest siinsel kunstimaastikul, mis tõid kaasa hingelist segadust. Malle Leis jäi aga kindlaks enda valitud teele ning tema looming muutus legendiks juba tema eluajal.

Malle Leisi kunsti levikule ja tuntusele aitas kaasa omaaegne siiditrüki suur populaarsus. Koos oma elu- ja mõttekaaslase Villu Jõgevaga leiutasid nad oma meetodi nende kirkavärviliste tööde trükkimiseks, see oli läbinisti ühine ettevõtmine, mis pakus nii kunstilist naudingut kui ka majanduslikku kindlustatust ning tagas sõltumatuse. Pere oli Malle tagala, millele sai alati loota. Oma tõekspidamiste vaimus, mida Villu on nimetanud perekondlikuks kunstievangeeliumiks, kasvatati üles ka lapsed. See oli toeks raske haigusega võitlemisel, mis ei suutnud Mallelt võtta aga tahet maalida ja elust rõõmu tunda, nautida hetke punase veini ja lähedastega.

11. augustil pidi Haapsalus Evald Okase Majamuuseumis avanema Malle, Villu ja Sandra osavõtul perenäitus «Klassiku varju all», mis nüüd on aga saatuse tahtel muutunud ühe legendi lahkumisväljapanekuks. Legendi, kes ei paku varju vaid lähedastele, vaid kelle loomingust oleme kõik osa saanud.

Malle Leisi ärasaatmine toimub laupäeval, 19. augustil kell 13 Tallinna Metsakalmistu kabelis.

Tagasi üles