Määravaks said Eduri kuulsus, kontaktid ja maalähedus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennukas on olnud Toomas Eduri ja Age Oksa karjäär Inglise Rahvuslikus Balletis, lennukad on ka augustis rahvusooperi balletijuhina tööle asuva mehe mõtted tuua kohalikule rahvusballetile tuntust maailmas.
Lennukas on olnud Toomas Eduri ja Age Oksa karjäär Inglise Rahvuslikus Balletis, lennukad on ka augustis rahvusooperi balletijuhina tööle asuva mehe mõtted tuua kohalikule rahvusballetile tuntust maailmas. Foto: ArenaPAL/SCANPIX

«Ei ole koreograafi, keda Toomas ei tunneks, ei ole teatrit, kus Toomas ei oleks tantsinud, tema üheks suuremaks tugevuseks on kindlasti väga avar maailmavaade,» selgitas septembrist rahvusooper Estonia peadirektori ametisse astuv Aivar Mäe Toomas Eduri eeliseid teiste kandidaatide ees.





Higi ja veri ootamas ees


Et augusti esimesest kuupäevast balletijuhina tööle asuv maailma tippklassi balletitantsija saaks keskenduda suurtele asjadele, visioonidele, ootavad rahvusooperit ees ka struktuurimuudatused.



Nimelt võetakse loodavasse rahvusballetti tööle balletimänedžer, et Toomas Edur ei peaks end koormama kõikvõimaliku paberimajandusega, nagu Härm seda tegema pidi, rääkis Mäe. «Rahvusballeti juht peab olema eelkõige loominguline juht, visionäär, igasugune igapäeva asjaajamine lihtsalt halvaks selle töö» lisas ta.



Mäe sõnul oli kõigi nelja kandidaadi visioonides nii negatiivset kui positiivset, miinuspoolele jäi eelkõige see, et mitmel pool ei arvestatud kehva majandusolukorraga. «Aga tööle tuleb hakata kohe, mitte siis, kui rikkus majja tuleb,» sõnas Mäe. «Eduri suund oli väga maalähedane ja võimalusi arvestav.»



Tähtsaks hinnati ka Eduri tuntust, sidemeid ja kontakte maailmas, mis on vastavuses ühe tema visiooni peamise punktiga. «Üheks oluliseks märksõnaks on Toomas Eduril rahvusballeti moodustamine ja Eesti rahvusballeti tuntus mujal maailmas. Kuid selleks tuleb siin veel kõvasti higi ja verd valada, et trupp tasemel oleks,» märkis Aivar Mäe.



Miks praegune peaballettmeister Tiit Härm ei sobinud jätkama? «Ma ei ütleks, et ei sobinud. Alati võib lihtsalt paremaid kandidaate olla,» vastas tulevane peadirektor. Ning lisas, et Härm on olnud teatris päris kaua ning selle aja jooksul viinud ellu erinevaid põnevaid projekte ja etendusi. «Aga arvan, et praegu on õige aeg leida midagi uut, et asi ei muutuks rutiinseks.»



Härmilt veel üks lühiballett


Ehkki rahvusooperi nõukogul on kokkulepe, et visioone ei avalikustata ning need tagastatakse kandidaatidele, tõi Mäe mõne punkti siiski välja.



Näiteks oli Kaie Kõrbi visiooni esimeseks lauseks, et tema annaks oma kandidaadihääle Toomas Edurile. «Kaie puhul oli väga väärtustatud tantsija, tema õigused ja kohustused, kunstilist visiooni oli veidi vähem,» lausus Mäe.



Mäe rõhutas, et muutused balletisõbra jaoks ei toimu üleöö, sest masinavärk töötab pikalt ette ja aeglaselt.



2009. aasta sügisel lavastab Tiit Härm veel ühe lühiballeti, esimene esietendus, mille idee ja vaimu esindaja on Toomas Edur, on kavas 4. märtsil 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles