Esmaspäeval esineb Tallinnas Nokia kontserdisaalis vastuoluline ja seda põnevam muusik. Kas klassika ja punk käivad kokku? Ei käi. Või käivad. Miks mitte, nagu vanad eestlased ütlesid!
Viiuliga punkar
16. oktoober 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omaaegse lapsstaari Nigel Kennedy (55) kohta öeldakse õigustatult «punkviiuldaja» – mitte ainult sagedase harjasoengu tõttu, vaid ka muusikalise julguse ning äkiliste sõnavõttude pärast. «Kuigi ma mängin surnud heliloojate loomingut, ei tähenda see, et peaksin välja nägema nagu matustel,» on Nigel Kennedy oma imago kohta öelnud.
Samas on Kennedy vaieldamatult üks maailma edukamaid, kui mitte edukaim klassikalise muusika viiuldaja, kes on esitanud (ja suuresti ka plaadistanud) kõiki kuulsamaid klassikalisi viiulikontserte. Teisalt on ta uuendaja ja žanride segaja, keda on enim mõjutanud Jimi Hendrix ning kes on muude rokiteoste seas tõlgendanud The Doorsi loomingut.
Elades tänu poola naisele Agniezskale viimasel ajal pooleldi Poolas Krakowis, on suguvõsa kaudu hoopis Austraalia päritolu viiuldaja kavva tugevalt lisandunud klezmer-muusika mõjusid, koos Poola jazz-bändiga Kroke on ta seganud jazz’i ja klezmerit. On mänginud koos postpunkgrupi Killing Joke laulja Jaz Colemaniga, The Who’ga ja Kate Bushiga – nimetades väheseid. Ning loomulikult on tema koostööpartnerite nimekirjas paljud maailma olulisemad orkestrid, kaasa arvatud kodune Londoni filharmooniaorkester, Berliini filharmoonikud jpt.
Tema vanaisa oli BBC sümfooniaorkestri tšellist Lauri Kennedy, vanaema Dorothy oli pianist, nende poeg ja Nigeli isa, Austraalias sündinud John oli samuti tunnustatud tšellist ja Nigeli ema Scylla Stoner pianist.
Eestis esineb Nigel Kennedy koos kvintetiga, kuhu kuuluvad tema teise kodumaa pillimehed: Piotr Wylezol (klaver), Adam Kowalewski (basskitarr), Krzysztof Dziedzic (trummid) ja Tomasz Grzegorski (puhkpillid). Tallinna kontserdi esimene osa kannab pealkirja «Solo Bach» ja teises osas esitab kvintett Kennedy originaalloomingut.
Nigel, te olete nihutanud klassikalise viiulimuusika piire, tuues sisse roki ja jazz’i mõjusid, teisalt jällegi vastupidi: olete rokkteoseid tõlgendanud klassika abil. Teie kohta öeldakse ikka «punk». Kas muusikas on üldse teie jaoks keelatud maad? Äkki techno on tabu? Või tango?
Kuidas sa teadsid?! Ma vihkan tangot! Minu jaoks on alati olnud tähtis improviseerimine, pidev uue loomine. Ma armastan klassikalist muusikat, aga mulle meeldivad ka mitmed muud stiilid. Mind ei saa muusikas mingisse kindlasse lahtrisse kinni panna!
Olete pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perest. Saatus oli ette kirjutatud?
Ma arvan, et sul on õigus. Mu ema oli fantastiline pianist ja mu isa ja vanaisa olid tšellistid. Mu ema armastas toppida mind korviga klaveri alla, kui olin beebi. Ise ta samal ajal õpetas teisi, harjutas ise... See on koht, kust pärineb minu armastus valju muusika vastu, mulle tundub!
Räägite sageli maailma asjades aktiivselt kaasa. Kui Iisrael ehitas Palestiina aladele müürid, ei läinud te Iisraeli. Kas boikott kehtib? Ja mida arvate sündmustest Tuneesias, Süürias, mujal?
Poliitika ja poliitikud teevad alati oma parima, et maailma pekki keerata. Mis aga puutub Iisraeli, siis see ei kehti, käisin hiljuti Jeruusalemmas mängimas suurepärase pundi noorte andekate muusikutega Palestine Strings. Tõeliselt pühendunud, intelligentsed pillimängijad. Me veetsime koos ülimalt lõbusalt aega ja ma plaanin nad järgmisel aastal endaga koos tuurile kutsuda.
Teie kui jalgpallifänn toetate Aston Villat. Kas on aega käia ka matšidel? Villal ei lähe praegu just eriti hästi.
Sul on õigus. Tõusud ja mõõnad käivad kogu aeg, siiski on neil mõned tippklassi mängijad. Ma käin jalgpallimängudel nii palju kui võimalik. Eelmisel laupäeval käisin Southamptonis. Polnud just meeldiv kogemus.
Aga Krakowis toetate hoopis KS Cracoviat, mitte meistriliiga Ekstraklasa klubi Wislat? Ma küsin, sest Wislas mängib Eesti koondise väravavaht Sergei Pareiko.
Õigus, KS Cracoviat toetan, ja kardan, et see on üldse ainus meeskond, mida Poolas toetada tasub. Sellegipoolest on Sergei Pareiko suurepärane väravavaht.
Elades pool aega Poolas, pool Londonis, kuidas teie elu sõltuvalt paigast erineb ja kumb on kodus, kumb võõrsil?
Mõlemad on kodud ja võrratud paigad. Alati meeldib mulle tagasi Inglismaale jõuda mitmel põhjusel: sealne maaelu, jalgpall, kriket ja inimesed, keda ma armastan. Ja tulles tagasi Poola, tulevad mängu kõik samad põhjused, välja arvatud kriket.
Hiljuti ehitasin maja Jaworki lähistele ja seda ümbritsevad mäed annavad metsikult inspiratsiooni. Ma võtan oma koerad ja lähen kaotan end mägedesse ära. See on ülim nauding.
Mida võime oodata teie esinemisest Tallinnas?
See programm on minu parim sõu siiani üldse, ma olen seda kava kaua välja töötanud ja mul on rõõm seda jagada Tallinna publikuga. Alustan klassikalise muusikaga ja siis lisan mõningaid muid elemente kavva koos oma kvintetiga. Sõidame klassikast jazz’i ja tagasi! Näeme!