Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti esikammerkoor esines mainekas Euroopa saalis

Viini kontserdimaja FOTO: Repro

Palmipuudepühal andis Viini kontserdimajas Mozarti saalis kontserdi Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Daniel Reussi juhatusel kanti ette Pärdi «Magnificat», tsükkel «7 Magnificat-Antiphonen», Mendelssohni «Kolm psalmi op. 78», kaks laulu Galina Grigorjeva triptühhonist «Nature Morte» ja Frank Martini missa a cappella topeltkoorile. Publik oli erakordselt elevil ja soe, kaks laulu Galina Grigorjeva mullu oktoobris valminud ja esmaesitatud triptühhonist «Nature Morte» võeti vastu tulise aplausi ja braavo-hüüetega.


Filharmoonia kammerkoori võib pidada maailma tuntuimaks Eesti muusikakollektiiviks. Muusikalembid, olgu siis Austriast, Ameerikast või Balkani poolsaarelt, võivad küll üsna järjekindlalt Eesti pealinnaks Riiat pakkuda, kuid teavad samas, et sel maal on üks hea kammerkoor, mille rajas Tõnu Kaljuste. Nii tippmuusikutest kui eksootilistest artistidest küllastunud Viini publikut on sellegipoolest suhteliselt raske üllatada ja vaimustuma panna. Seda enam väärib tähelepanu nii suur huvi (Euroopa äärealalt tulnud) a cappella koori vastu.



Lisaks fantastilisele muusikalisele elamusele andis Viinis esitatud kava väga hea ülevaate kammerkoori tugevatest külgedest. Juba esimesena kõlanud Pärdi «Magnificatis» oli kuulda väga selgeid ja filigraanseid fraasilõppe, mis aitasid esile tuua teose struktuuri ja liigendatust. Seda aitas paremini tähele panna Mozarti saali suhteliselt matt akustika.



Eredad karakterid, selge liigendatus ilma teose loomulikku kulgu peatamata, hea balanss ning viimastest johtuv selge struktuur on märksõnad, mis sobivad iseloomustama kogu pühapäevast kontserti. Tundub, et uus peadirigent Daniel Reuss on saavutanud lauljatega väga hea kontakti ning kammerkoori paindlikud muusikud suudavad ennast laval maksimaalselt teostada.



Väga äärmuslik dünaamika – koori täiskõla Martini missas, karakteerne forte neljandas antifoonis «O Schlüssel Davids» ja pianissimo Galina Grigorjeva «Butterflys» olid märgid koori ja dirigendi väga heast kontaktist. Eriti sümpaatne on Reussi huvi nii Eesti uue kui vanema muusika vastu. Kaks laulu triptühhonist «Nature Morte» mõjusid väga huvitavalt.


Tsükli kolmandas laulus «Who are You?» on koori võimaluste kasutus eriti leidlik. Samuti väärib märkimist Grigorjeva harmooniakäsitlus, mis üllatab iga järgneva akordiga: klaster, kolmkõla pööre, septakordipööre, klaster.



Palmipuudepüha kontserdikava oli läbinisti vaimulik. Lisaloona esitas Filharmoonia kammerkoor Cyrillius Kreegi vaimuliku rahvalaulu «Mu süda ärka üles», mille dirigent lahti lõi ning siis ise koori sekka kuulama astus.

Tagasi üles
Back