Vana rahvatarkuse järgi pidavat jaanipäeval sõlmitud abielud need kõige õnnelikumad olema. Kas vaid kuupäevast õnneks piisab, on iseküsimus. Igal juhul annavad juunikuised lõpupeod juulis teatepulga üle pulmadele. Kes päriselt pulma ei pääse, saab osa ehedate murede ja rõõmudega uhkest pulmast kinolinal Hollywoodi tippnäitlejate seltsis.
Kutse suurele pulmapeole
«Suured pulmad» toob tõeliselt sarmika näitlejaarmeega, alates Robert De Nirost perepea rollis ja lõpetades Amanda Seyfrediga pruudi osas, ekraanile ühe kaasakiskuva suvise komöödia. Alguses näribki hinge väike kahtlus, et filmi on kogutud kõik endised tipptegijad ja seriaalide põnevamad näod, kes omas žanris rakendust (enam) ei leia, kuid paraja annuse meelelahutust pakub film ometi.
Naljad kulgevad mõnikord hea maitse piiril, aga enamasti kenasti kontekstis. Kindlasti vaadatavam kui Fockerite-filmid, kus DeNiro samuti kaasa on löönud. Ehk aitab sellele peaaegu heale maitsele kaasa viis, kuis need koomilised situatsioonid otsekui muuseas lahendatakse.
Kui Ellie (Diane Keaton) satub (kasu)poja pulma tulles oma kunagises kodus peale eksabikaasa Doni (Robert De Niro) ja tolle praeguse elukaaslase Bebe (Susan Sarandon) väikesele siivutusele otse köögilaual, siis keskenduvad kõik – nii hästi kui võimalik – viisakale tervitusele.
Kui keegi kipub kogu filmi sündmustiku jooksul üldse labaseks jääma, siis on seda vahest Doni tegelaskuju oma ütlemiste ja naljakestega, kuid eks tallegi ole keerukas olukord, kus teda ümbritsevad neli täiskasvanud last, kaks naist, pruudi vanemad ning tagatipuks (kasu)poja ema. Just viimane nõuab kõigi pihitooli istumist. Tabavalt ütleb tema endisele naisele ja laste emale Elliele püha isa Robin Williamsi kehastuses, et armastust võib olla erinevat. Selle tõdemuseni on ka Donil vaja välja jõuda, et asuda täitma oma rolli isana, mehena ja eksabikaasana.
Kogu segadust, mis filmi tempo üles kruvib, iseenesest ei tekikski, kui pulma ei saabuks abielusadamasse tüüriva kasupoja Alejandro (Ben Barnes) rangelt katoliiklikus vaimus kasvanud bioloogiline ema. Et ema mõistab vaid hispaania keelt, ainult lisab humoorikaid seiku. Kas ta ka tegelikult keelt ei oska, jäägu igaühe enda mõistatada. Selleks tuleks dialooge väga tähelepanelikult jälgida.
Kuna Alejandro ema jaoks olevat lahutus üks suurimaid patte, alustatakse perest hea mulje jätmiseks näitemängu, kus laste vanemad asuvad ammu lahutatud abielu etendama, tehes seda kohati koomiliselt, kohati liigagi elutruult.
«Kui need kaks on ikka veel abielus, siis mis see minust teeb?» küsib Doni armastatu ja elukaaslane Bebe. «Minu konkubiini?» Viidatud dialoog kõlab ka treileris ja sellele leiab rohkelt lisa filmist, kus lustakal toonil tuuakse vaataja ette mõnedki elulised dilemmad, täis rõõmu ja pisaraid.
Oma õnne otsib pulmade ettevalmistamise taustal tütar Lyla (Katherine Heigl), kes jättis mehe maha pärast mitmeid nurjunuid katseid lapseootele jääda. Aga ka poeg Jared (Topher Grace), kes vastukaaluks oma «hakkajale» perele ka 30-aastaselt alles oma tõelist armastust otsib.
Tempokas ja suviselt kerge meelelahutus, mis toob pulmad koju, st kinosaali kätte.
Film
«Suured pulmad»
(«The Big Wedding»)
Millennium Films, 2013
kinodes alates 21. juunist