Täna algavatel Saaremaa ooperipäevadel tuleb esiettekandele Eesti helilooja Kristjan Kõrveri kammerooper Raud-Ants.
Ninase suurtükipesas tuleb esiettekandele Eesti kammerooper
21. juuli 2013, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ooperi kannab ette ansambel Resonabilis 27. juulil kell 15 Ninase poolsaarel II Maailmasõja aegses suurtükipesas. Teose lavastaja on Ott Aardam.
Helilooja Kristjan Kõrver on teost ise nimetanud «lüro-groteskseks mõistulooks muusikas». Lugu on kirjutatud vendade Grimmide samanimelise muinasjutu ainetel. «Loo muusikaliseks eeskujuks on 18. sajandi ooper, teose libreto on inspireeritud vendade Grimmide muinasjutu süvapsühholoogilisest analüüsist,» selgitab helilooja kammerooperi loomise tagamaid.
Teose nimitegelaseks on salapärane metsik mees, kes põhjustab inimeste kadumisi ning lõpuks julge jahimehe eestvedamisel kinni püütakse ning kuningalossi hoovi puuri pannakse. Mehe vabastab väike kuningapoeg. Raud-Ants põgeneb koos poisiga ja nende saatused jäävad edaspidigi omavahel seotuks.
Kristjan Kõrver usub, et kokkupuude tema ooperiga ärgitab kuulajaid mõtisklema metsiku mehe mõistatuse üle. «Ehk tasuks meil kõigil peeglisse vaadates küsida, kes (või kus) on Raud-Ants,» ütles helilooja. Teos on kirjutatud spetsiaalselt nüüdismuusika ansamblile Resonabilis (hääl - Iris Oja, kannel - Kristi Mühling, flööt - Tarmo Johannes, tšello - Aare Tammesalu). Kõige suurema väljakutse esitab teos ansambli lauljale Iris Ojale, kelle kanda on nii loo jutustaja kui erinevate tegelaste roll. Ka teised ansambli liikmed esitavad lisaks pillimängule teatraalseid elemente ning laulavad.
Resonabilis (lad k helisev), mille keskseks instrumendiks on Eesti kannel, on koos tegutsenud üle kümne aasta. Ansambel esitab peamiselt vaid neile kirjutatud muusikat. Resonabilisile on loonud teoseid tuntumatest Eesti heliloojatest Helena Tulve, Märt-Matis Lill, Age Hirv jpt, samuti Daan Manneke Hollandist, David Helbich Saksamaalt ja Antti Auvinen Soomest.
Möödunud aastal pävis Resonabilis Eesti muusikanõukogu ja kultuurkapitali aastapreemia sisuka kontserttegevuse ja Eesti uue heliloomingu kõrgetasemelise esitamise eest.
Ninase poolsaare rannakaitsesuurtüki pesa on kontserdipaigana olnud kasutuses alates möödunud aastast. Rannakaitsepatarei rajas Punaarmee vahetult enne Teise maailmasõja lahingute jõudmist Saaremaale 1940.aastal. Eeldatavasti sai patarei asukoha valikul määravaks Esimese maailmasõja aegne sakslaste Tagalahe dessant. Kuna Teises maailmasõjas saabusid sakslased Saaremaale Muhu saare kaudu, jäi patarei roll väheoluliseks. 2012. aasta juulis esitas Filharmoonia kammerkoor samas paigas Veljo Tormise «Raua needmise».
Saaremaa ooperipäevad algavad täna ja kestavad 28. juulini.