Troonide mäng: seitsmes kuningriigis kipuvad asjad hapuks minema

Kaks kavalpead: Varys (Conleth Hill) ja Tyrion (Peter Dinklage) plaanivad mere taga Lannisteridele kadu. Foto: HBO

Maailma üks edukamaid teleseriaale – eelmist hooaega vaatas kogu maailmas 18,4 miljonit inimest – «Troonide mäng» alustas nädalavahetusel 170 riigis viiendat hooaega. Eestis jõudis see ekraanile esmaspäeva õhtul kell 22.00 telekanali Fox vahendusel. Ühtlasi on sari internetipiraatide lemmik, püstitades 2012., 2013. ja 2014. aastal illegaalsete allalaadimiste poolest maailmarekordeid. Tänavu jõudsid uue hooaja neli esimest osa allalaadimiskanalitesse juba päev enne esilinastust.

Fännid ei pea pettuma. «Troonide mäng» pakub samasugust vägivalda, seksi ja poliitilist kõrgpilotaaži nagu mullu ja muiste. Ehkki puritaanlikumad televaatajad on seda süüdistanud liigses naturalismis, kahvatub ekraanil nähtu ikkagi Georg R. R. Martini (kelle mammutteosel «Jää ja tule laul» sari põhineb) halastamatu sõnaseadmise ees.

Eelmise hooaja viimases osas raputasid saaga kaks kõige lühemat tegelast Westerose’i tolmu – või oleks õigem öelda vere ja muda – jalgadelt. Arya Stark seilas Braavose poole – raudmünt ja valar morghulis, mäletate?

Tyrion Lannisteri jälle smugeldas pärast oma võimukale isale ammunoole soolikatesse kihutamist eunuhh Varys Pentosesse, kus viimane kavatseb teda kasutada tööriistana Targaryenide dünastia restauratsiooniks.

Kes pole uut osa veel näinud ja ei taha põnevust rikkuda, jätku nüüd lugemine heaga pooleli.

«Tulevik on sitt. Nagu ka minevik,» summeerib Tyrion. See tõdemus varjutab tervet esimest osa. Mereenis kistakse püramiidi tipust alla hiiglaslik harpüia. Kas sümboliseerib see selles samas püramiidis troonil istuva Daeneryse allakäiku, kes ei suuda mõista allaheidetud orjakaupmeeste inimlikku kirge gladiaatorite võitluse vastu? Vastupanuliikumine Harpüia Pojad tõstab pead ja terad. Muide, mida üldse Draakonite Ema kohisõdalased bordellidest otsivad?

Lisaks hakkab Daenerys kaotama kontrolli oma lohede üle. Neljanda hooaja lõpus oli ta sunnitud need, siis kondise, tiivulise lehma suurused elukad ahelaisse panema. Kümne kuuga on lendsisalikud elevandist suuremaks kasvanud.

Müüril ilmutab Jon Snow hämmastavaid diplomaadivõimeid – poiss hakkab suureks saama. Stannis Baratheon pakub Ned Starki sohipojale võimalust saada oma isa kants Talitundru tagasi reeturliku Roose Boltoni käest. Selleks peab ta veenma Müüritagust kuningat Mance’i oma põlve Stannise ees painutama. Vaba rahvas ei põlvita kellegi ees, kuningas ei tunnista kedagi, kes teda ei kummarda. Kuidas Jon kahe kange lepitamisega hakkama saab? Just sama edukalt, nagu ta on suutnud oma senises elus vastandeid sobitada. Mance’i ja Joni dialoog on üks esimese osa kõige mõjukamaid.

Pealinnas tunneb Cersei kergendust – pärast isa surma pole enam ohtu, et ta vägisi mehele pandaks. Religiooni suhtes üsna leiges Westerose’is tõstab peab puritaanlik usuliikumine ja kui sari vähegi Martini raamatutega ühte sammu peab, saab sellest poliitilises malemängus võimas vigur.

Eeldatavasti saab just alanud hooajal rohkem näha, milline on kultuur ja elu sügaval lõunas asuvas Dorne’i kuningriigis. Põhjas lehvib ilmselt senisest veel sagedamini Boltonite nülitud meest kujutav lipp. Samuti jälgitakse Tyrioni, Arya ja Daeneryse tegevusliine ülemeremaades.

Eelmise hooaja lõpus jõudis Bran Starki väike reisiseltskond unenägude kolmesilmalist ronka jälitades salapärasesse koopasse kaugel põhjas. Kuna HBO andis teada, et viiendal hooajal ei ilmu ekraanile ei Bran ega Hodor, siis sinna võime nad järgmiseks aastaks jättagi.