Olen aeg-ajalt kurtnud, et Eestil on oma suurmeestest-naistest nii vähe biograafiaid, et kogu kultuur mõjub kuidagi umbisikuliselt. Elataks nagu endiselt rahvaluule aegadel, kus kunagi keegi on laulnud, keegi on autor olnud, aga hiljem on saanud sellest kollektiivne tekst. Ometi, kui võtta kas või «Eesti kirjanike leksikoni» annoteerivad kirjutised, siis võiks meil olla mitu riiulimeetrit elulugusid eesti enda loojatest ning osa neist mõjuks ilma autobiograafiliste fiktsioonidetagi (sest autobiograafilisi tekste siiski on) otsekui romaanid.
Tellijale
Kuidas mõista Jaan Kaplinskit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd on 60ndate kirjanike põlvkonnast esimesena oma biograafia saanud ikooniline Jaan Kaplinski, kirjutajaks eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane, Tartu Ülikooli audoktor Thomas Salumets. Miks ma ütlen «saanud»? Sest, nagu on kirjutanud Juri Lotman oma käsitluses «Õigus biograafiale», on vaja, «et biograafiat omava inimese ja biograafilise informatsiooni saaja (s.o biograafia lugeja) vahele ilmuks veel kolmas isik – see, kes biograafia kirja paneb.»