Haapsalus võbisetakse õudusest ja muiatakse selle üle

«Trollikütt» avab Norra suveniiri tõelise palge. Foto: Kaader filmist

Kas teie kujutaksite ette, et mõni meie kunstimeistritest võtaks ette Herman Simmi juhtumi ja keeraks selle pea peale? Teeks nii, et reeturist saaks patrioot?

Just nõnda on talitanud norra filmimees Thomas Cappelen Malling, ainult et tema fantastiline seikluskomöödia «Norra ninja» (Kommandør Treholt & ninjatroppen), mis kuulub reedel algava Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali HÕFF kavasse, tõukub ühest omamaisest riigireetmisest – sellest, kuidas 1985. aastal mõisteti NSV Liidu kasuks spioneerimises süüdi Norra poliitik ja diplomaat Arne Treholt.

Tõsi, meie haavad on veel liiga värsked, Treholt aga pääses vangist välja juba 1992. aastal. Pealegi on tagantjärele välja ilmunud materjalid, mis justkui tõestavat, et Treholt lavastati süüdi, ja nõutakse juhtumi taasavamist, seni küll edutult.

«Norra ninja» viib selle sügavalt norrakate eneseuhkust riivanud sündmuse absurdini – nimelt juhib Treholt siin kuningas Olavi asutatud ülisalajast ninjade eriüksust, on see, kes kaitseb külma sõja ajal oma vaprusega Norra iseolemist, päästab tegelikult n-ö riigi.

Ehk oleks tegu koguni paraja prügifilmi, ninja- ja külma sõja aegsete Bondi lugude paroodiaga, kui see poleks nii teravmeelne, Norra enese upitatud minapildi üle muigav. Meilgi on sarnasel viisil nalja visatud, küll hoopis väiksemas, puhtalt enesekeskses mastaabis, kui meenutada Jaak Kilmi «Kohtumist tundmatuga», mis avas uue perspektiivi Tipi, Täpi ja Valdo Pandi mõistmise suhtes.

Ent sellega norrakad veel ei piirdu – meie, aga miks mitte ka oma kaasmaalaste silmad avatakse teiseski filmis, André Øvredali «Trollikütis» (Trolljegeren). Ka see on ühest kohalikust sangarist, sedapuhku mitte vääritimõistetust, vaid suisa mahavaikitust, kes töötab n-ö koristajana, likvideerib  kontrolli alt väljunud trolle.

Jah, nad on tegelikult ka olemas – ainult et mitte sellised väikese vatsaga naljakad olendid, keda suveniiridena turistidele pakutakse, vaid jubeda välimusega hiiglaslikud verejanulised kollid, kelle olemasolu Norra valitsus on üritanud iga hinna eest varjata. Selge see, miks – senise usaldusväärse ja sõbraliku kuvandi purunemine oleks riigile, kes teenib trollide pealt üüratuid summasid, ju tohutu löök.

Film on lahendatud pseudodokumentaalses võtmes, kolm tudengit hakkavad uurima, mis võiks olla kohalikes metsades ja mägedes aset leidnud iseäralike juhtumite põhjuseks. Tagantjärele leitakse üles üksnes nende kaamera – sellega salvestatu ongi «Trollikütt» –, neist enestest pole aga kippu ega kõppu.

Kõlab nagu «Blairi nõiafilm», aga vaatenurk on originaalne ja paganama humoorikas, veelgi humoorikam kui soomlaste jõuluvana paljastus «Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele».  

Mida võiksime maailmale paljastada meie? Eks ikka oma tõelise palge – sestap vändakem lõpuks filmiks «Rehepapp».

Seniks tasub aga Haapsalu tee jalge alla võtta ainuüksi nende kahe Norra filmi pärast.

Homme algab HÕFF

•    6. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival avatakse 29. aprillil kesklinna läbiva traditsioonilise zombimarsiga ja piiskopilinnuses tasuta näidatava vabaõhukinoga

•    Avafilmid on Brian Yuzna «Merekoletis» ja Hardi Keerutaja «Leip­zigisse»

•    Kokku linastub festivalil 18 filmi USAst Jaapanini

•    Fookuses on Põhja-Ameerika õudusfilm

•    Festivali filmid linastuvad Haapsalu kultuurikeskuses

•    Täpset kava vaata www.hoff.ee