Klassika-aasta 2018: «EV 100» ja lahenduseta küsimused

Tallinna lauluväljakul toimunud üheslaulmine oli üks Eesti Vabariigi juubeliaasta suvise peonädala tähtsündmusi.

FOTO: Joakim Klementi/Madis Sinivee

2018. aasta läheb ajalukku mõistagi «Eesti Vabariik 100» juubeliaastana. Seda võimsat arvu oodati, loodi toetusprogramme ja loodeti rabavaid ideid. Palju olulist sündiski, päris originaalseid ja jalustrabavaid ideid oli aga vähevõitu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti muusikud esinesid ja eesti muusika kõlas välismaal rohkem kui kunagi varem. Tõnu Kaljuste, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor olid Pärdi kavadega võidukad Pariisis ja Ameerikas. Raadiojaam WQXR valis nende kontserdi New Yorgi aasta kõige meeldejäävamate kontsertide hulka. Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester andsid kontserdid BBC Promsil ja Hamburgi Elbphilharmonies, millele järgnes kiitvate arvustuste tulv.

Neeme Järvi esitas ERSO ning läti ja saksa koorijõududega Tobiase «Joonase» Berliinis Konzerthausis. Toimusid tõesti vaimukate ideedega «Eesti 100» kavad, nagu «Saja lugu», «9 hümni vabadusele», ERSO muusikute «100 kontserti Eestile». Kõige meeldejäävam «Eesti 100» sündmus, mis tõesti koondas olulist, oli Tõnu Kaljuste koordineeritud «EV 100» ühislaulmine taasiseseisvumispäeval 20. augustil.

Tagasi üles