TEATRIPÄEVA LÄKITUS ⟩ Teater kui pühamu (1)
See on minu jaoks suur au kirjutada 2020. aasta teatripäeva läkitus. Ma tunnen suurt alandlikkust, aga samas kannustab mind mõte, et pakistani teater ja Pakistan ise on pälvinud Rahvusvahelise Teatriinstituudi, meie aja kõige mõjukama ja esinduslikuma teatrikogu tähelepanu.
1980. aastate sõjaväelise võimu ajal lõi grupp noori kunstnikke Ajoka trupi, kes esitas oma sotsiaalselt ja poliitiliselt julge, dissidentliku teatriga diktatuurile väljakutse. Noored avastasid, et üks kolmsada aastat tagasi elanud sufi bard väljendas hämmastavalt täpselt nende tundeid, nende pahameelt, nende ängi. See oli suur sufi poeet Bulleh Shah*.
Ajoka leidis, et ta saab avaldada oma poliitiliselt plahvatuslikke sõnumeid tema luule abil, tõstes mässu korrumpeerunud poliitilise võimu ja sõgeuskliku religioosse institutsiooni vastu. Võimud võisid keelustada või pagendada meid, aga mitte austatud ja populaarset sufi poeeti Bulleh Shah’d. Me avastasime, et tema elu oli sama traagiline ja ekstreemne nagu tema luulegi, mis oli talle eluajal põhjustanud fatvaasid** ja maapagu.
Kord, kui Ajoka teatris lõppes etendus, mis rääkis sufi poeedist Bulleh Shah’st, tuli üks vana mees näitleja juurde, kes esitas suure sufi rolli. Vana mehega oli kaasas noor poiss. «Mu lapselaps on väga haige. Palun õnnistage teda.» Näitleja oli üllatunud ja ütles: «Mina ei ole Bulleh Shah, ma olen lihtsalt näitleja, kes mängib seda rolli.» Vana mees ütles: «Poeg, sa ei ole näitleja, sa oled Bulleh Shah reinkarnatsioon, tema Avatar».
Ja järsku avanes meile täiesti uus teatri ja mängu kontseptsioon, kus näitleja saab oma kehastatava tegelaskuju reinkarnatsiooniks.
Bulleh Shah sarnaste lugude uurimine, mida kõikides kultuurides esineb rohkesti, võib saada sillaks meie, teatritegijate ja anonüümse, aga vaimustunud publiku vahel.
Kaheksateistkümne aasta jooksul, mil me Bulleh Shah`st kõneleva lavastusega ringi oleme reisinud, oleme täheldanud sarnast reaktsiooni teatrikauge publiku hulgas, kelle jaoks etendus ei ole mitte lihtsalt meelelahutus või intellektuaalselt ergutav kogemus, vaid hinge liigutav spirituaalne kohtumine.
Lavastuses osalevad näitlejad on öelnud, et kui etendus algab, tajuvad nad Bulleh Shah kohalolu enda hulgas ja neil on tunne, et lava tõstetakse kõrgemale tasandile. Üks India õpetlane, kes lavastusest kirjutas, pani oma essee pealkirjaks «Kui teatrist saab pühamu».
Laval mängides me vaimustume aeg-ajalt liigselt oma teatrifilosoofiast, oma sotsiaalsete muutuste kuulutaja rollist ja unustame seeläbi suure hulga publikust. Kaasaja põletavate küsimustega tegeledes jätame end ilma sügavalt puudutava spirituaalse kogemuse võimalustest, mida teater saab pakkuda.
Tänapäeva maailmas, kus sallimatus, vihkamine ja vägivald on taas tõusuteel, kus meie planeet vajub aina sügavamalt ja sügavamalt kliimakatastroofi, ja on kuulda Johannese Ilmutusraamatu ratsanike kabjaplaginat, peame me rikastama oma vaimset jõudu.
Me peame võitlema oma maailma, oma planeedi apaatia, letargia, pessimismi, ahnuse ja hoolimatusega. Teatril on täita roll, õilis roll tiivustada ja mobiliseerida inimkonda, et see muudaks oma kulgu allakäigult kuristiku poole. Teater võib muuta lava, mänguplatsi pühaks paigaks.
Lõuna-Aasias puudutavad näitlejad aukartusega lava enne sellele astumist – muistne traditsioon ajast, kui spirituaalne ja kultuurne olid läbi põimunud. On aeg taastada see näitleja ja publiku, mineviku ja tuleviku vaheline liitev suhe. Teatritegemine võib olla püha toiming ja näitlejad saada oma rollide avatarideks. Teater ülendab näitekunsti kõrgemale spirituaalsele tasandile. Teatril on võime muutuda pühamuks ja sellel pühamul ̶ võime olla mänguplats.
Tõlkinud Anu Lamp
*Bulleh Shah (1680-1757), Pandžabi poeet, kes kirjutas keerulistest filosoofilistest küsimustest lihtsas keeles, kritiseeris ägedalt religioosset ortodoksiat ja valitsevat klassi; pagendati Kasuri linnast, süüdistatuna ketserluses ja maeti väljapoole linna surnuaeda. Populaarne usulise sisuga laulude esitajate ja folklauljate hulgas. Austatud erinevate usulahkude poolt.
**Fatvaa – islamimaades mitmesuguste otsuste jõustumiseks kohustuslik mufti hinnang nende vastavuse kohta islami normidele.