NÄDALA PLAAT ⟩ Elukevade talumatu raskus

Mängupoi$$ Käru, kodanikunimega Brandon-Enrico Lebbin (09.07.1999 – 28.06.2019) Foto: Erakogu

Raske on olla noor. Vahel suisa talumatult raske. Elu on täpselt nii tundmatu, et kõikvõimalikud elu keerdkäigud on etteaimamatud ning iga tagasilöök lööb hetkeks hinge kinni, nagu oleks maailmalõpp kätte jõudnud. Seetõttu on kummastav kuulda albumit, mis on samaaegselt nii elu nautlev ja püsimatu kui ka nukker ja enesehävituslik, siinsamas kohal, ent ometi nii kaugel.

Mängupoi$$ Käru postuumselt avaldatud ning ainsaks jäänud album «R.I.P» on täpselt selline: 28 minutit dünaamilist ja kiiret räppi vilkalt elamisest ja iga hetke nautimisest ning sellega kaasas käivast paratamatust enesepõletamisest. 19-aastaselt surnud räppari albumi taga on üks lubadus, filmirežissööridest vennad Raul ja Romet Esko ning muusikakriitik Siim Nestor, kes võtsid oma hingeasjaks, et Mängupoi$$ Käru ei jääks vaid üheks nimeks surmade statistikas. Et temast jääks maha ka mingi pärand, üks raske sammuga astutud jälg Eesti räpimaastikul.

Üürikese 28 minutiga on kokku võetud ühe noore mehe terve elu. Küll mitte päris sünnist surmani, ent teismeea virgumisest surmani küll. Seetõttu on seal mingi vältimatu valu ja piin, vastamata armastus ja kasvuraskuste stiihia, mida pole võimalik maha raputada. Hingeahastust ja paineid on sel parasjagu, ent üldiselt võib postuumselt avaldatud albumit «R.I.P» pidada siiski optimistlikuks – see pole teab mis rõõmus, aga seal on heausklikkust ja ootust, soovi kogeda, olla ja elada. Püüdu kurbusest üle olla.