IN MEMORIAM Paul Auster: Kirjaniku kogemused mitmes kehas

Andres Herkel
, toimetaja
Uuendatud 3. mai 2024, 12:05
Copy
Paul Auster sai tuntuks 1987. aastal ilmunud krimilugudega «New Yorgi triloogia» («Klaaslinn», «Vaimud» ja «Lukustatud tuba»), mis on ka eesti keelde tõlgitud.
Paul Auster sai tuntuks 1987. aastal ilmunud krimilugudega «New Yorgi triloogia» («Klaaslinn», «Vaimud» ja «Lukustatud tuba»), mis on ka eesti keelde tõlgitud. Foto: Jeff Pachoud /AFP/Scanpix

IN MEMORIAM: Paul Benjamin Auster 3.02.1947–30.04.2024

Aprillikuu viimasel päeval 77-aastasena lahkunud Paul Auster kuulub nende kirjanike hulka, kelle stiil teravalt mällu sööbib. Austeri tegelased ja süžeed põimuvad omavahel, identiteedid kattuvad ja kasvavad üksteisest välja moel, mida võiks ehk parema termini puudumisel nimetada «transpersonaalseks kirjanduseks».

Kasutan seda terminit nimme, et irduda traditsioonikohastest määratlustest nagu «postmodernism», «fragmenteeritus», «intertekstuaalsus» ja muu sarnane mudru.

«Oraakli öö» minategelane on noorena haigestunud kirjanik, kes hakkab nägema maailma teisiti, «nagu vaatleja kellegi teise unenäos». Siis tahab ta sellest kirjutada, aga nagu hapraks muutuv keha ei taju piiri välismaailmaga ja kõik hakkab sulanduma, nii juhtub ka lugudega, raamatutegelastega.

«Oraakli öö» viitab raamatule raamatus, salapärasele käsikirjale, mida loeb peategelase paralleeltegelane, kusjuures mõlemas võib peituda Austeri enda alter ego – igal juhul on teosele omaeluloolisi sugemeid omistatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles