/nginx/o/2013/10/20/2557396t1hf676.jpg)
Eesti vene elanikkonnale on kättesaadavad rahuldavas mahus eestikeelseid ja venekeelseid telekanaleid, leiab kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Seetõttu ei ole see valdkond, mis vajaks senisest enam riigi lisainvesteeringuid.
Ministeerium: jutt venekeelse elanikkonna kitsast inforuumist on müüt
30. oktoober 2013, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga paljud vene emakeelega Eesti elanikud jälgivad Eesti meediakanaleid. 2011. aastal tehtud integratsiooni monitooring viitab, et suur hulk venekeelsest elanikkonnast, umbes 20–30 protsenti, osaleb regulaarselt ka eestikeelses inforuumis,» põhjendas Reimaa.
Veelgi enam, venelased on eestlastestki informeeritumad. «Kuna venelastele on kättesaadav ka suur hulk vene subtiitritega taevakanaleid, on nende inforuum eestlaste omast isegi mitmekesisem.»
Reimaa sõnas, et küsimusele, kas vene elanikkond vajaks ETV2 ümberkujundamist venekeelseks kanaliks, peaks vastama rahvusringhäälingu juhtkond või nõukogu. «ERR avalik-õigusliku asutusena tegutseb eriseaduste alusel ja koostab oma programmi ja arengusuunad ise.»
Ideed, et riik võiks osta eetriaega venekeelse elanikkonna seas populaarsetes telekanalites, Reimaa ei poolda.
«Riik ei osta telekanalitelt eetriaega, vaid toetab ühist meediavälja läbi Integratsiooni- ja Migratsiooni sihtasutuse koordineeritud projektikonkursside, mida rahastab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Venekeelseid saateid on edastatud ERR kanalites, TV3 ja TV3 Plussis ning Raadio 4s,» ütles Reimaa.
Lisaks sellele on riik panustanud venekeelse elanikkonna inforuumi laiendamisse läbi Etnowebi ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu portaali venekeelset mooduli loomise.