Tutvu töötoas Eesti plakatikunsti kuldajaga

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusohutuse teemaline plakat „Vallatlus tänaval viib…“ Kunstnik: Margarethe Fuks. Eesti Raamat. 1976
Liiklusohutuse teemaline plakat „Vallatlus tänaval viib…“ Kunstnik: Margarethe Fuks. Eesti Raamat. 1976 Foto: Eesti Ajaloomuuseumi kogu

Laupäeval, 12. novembril 2016 algusega kell 13.00 toimub Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) õpituba Eesti plakatikunstist 20. saj algusest kuni 1980. aastate lõpuni. Juttu tuleb ka plakatite säilitamisest ning eksponeerimisest. Õpituba teevad kunstiteadlane Madli Mihkelson Eesti Kunstimuuseumist ja konservaator Merily Paomets Eesti Ajaloomuuseumist.

Õpitoas annab Madli Mihkelson ülevaate Eesti plakatikunstist 20. sajandi algusest nõukogude aja lõpuni. Kui esimeste plakatite ja graafiliste kujunduste autorid olid tuntud kujutavad kunstnikud Nikolai Triik, Gustav Mootse, Peet Aren jt, siis 1920.–1930. aastatel alustasid tegevust juba erialase ettevalmistuse saanud tarbegraafikud. Neist üks produktiivsemaid oli Guido Mamberg.

Teise maailmasõja järel domineeris sotsialistliku realismi kaanonile vastav propagandaplakat, alates 1960. aastatest hakkas aga pilt mitmekesistuma ja 1980. aastateks, mida on nimetatud ka kohaliku plakatikunsti kõrgajaks, ületas kultuuriplakatite arv poliitilisi mitmekordselt. Selleks ajaks oli plakat kehtestanud ennast iseseisva kunstiliigina.

Trükiste kogu hoidja Ene Hiio tutvustab lühidalt ka Eesti Ajaloomuuseumi plakatite kollektsiooni. Konservaator Merily Paomets jagab näpunäiteid, kuidas plakateid kodustes tingimustes hoida. Õpitoas osalejad saavad vastused küsimustele, mis mõjub paberile hävitavalt ja mil moel plakateid eksponeerida.

Osalemine eelregistreerimisel! Seda saab teha SIIN. Osalustasu kolm eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles