Kord aastas korraldab Eesti Kunstimuuseum Kumus pressihommiku, et vaadata tagasi ja edasi. Seekord oli EKMi direktriss Sirje Helme erilises seisus. Ühelt poolt võis rõõmustada, et eelmine aasta oli üliedukas, teiselt poolt seisab Helme alanud aastal silmitsi eelarvekärbetega, millest kõik ei ole veel isegi kindlaks määratud.
«Valitsus istub koos ja me ei tea, mis kultuurist saab,» tõdes Helme. Esialgu vähendati aasta algul Eesti Kunstimuuseumi, mis koondab lisaks Kumule Kadrioru kunstimuuseumi, Niguliste muuseumi, Adamson-Ericu muuseumi ja Kristjan Raua majamuuseumi, eelarvet kolm protsenti. Kirvena ripub õhus aga kümneprotsendine kärbe.
«Inimesi koondame minimaalselt,» ütles Helme. «Kui aga riik otsustab, et eelarvekärbe on kümme protsenti, siis teeme ilmselt nii, et säilitame töötajad, aga saadame nad näiteks nädalaks kuus koju.» Helme sõnul ei ole mingit mõtet spetsialiste lahti lasta, sest järgmise spetsialisti väljaõpetamine võtab viis-kuus aastat. Küll aga on võimalik mõningate inimeste puhul tööaja vähendamine.
Helme ja EKMi muuseumidirektorite sõnul ükski edukal aastal tänavuseks halvaks aastaks kavandatud näitus ära ei jää, küll aga lükkub mõni neist 2010. aastasse.
Kindlasti toimuvad kõik suuremad rahvusvaheliste sidemetega näitused ja projektid, sest kokkulepped välismaa osapooltega on juba alla kirjutatud ja neist taganeda ei ole võimalik.
2008. aastal teenis EKM 23,7 miljonit krooni, kusjuures omatulu kohustus oli ainult 19 miljonit. 23,7 miljonit moodustas eelmise aasta eelarvest 36,7 protsenti. Helme sõnul on see Euroopa mõistes uskumatult suur protsent. Asi ei ole ainult selles, et oleme kunstirahvas ja käime muuseumis, vaid EKMil on koostöölepingud tervelt 45 turismifirmaga. Eelmise aasta Euroopa muuseumiauhinna omanik Kumu on välisturistide seas eriti populaarne.
Nüüd aga selle aasta kunstisündmuste juurde. Kumu püsiväljapanekud on «Varamu», mis näitab eesti kunsti klassikat 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni, ning «Rasked valikud», kus on väljas eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni.
Kumu direktriss Anu Liivak tõi 13 mitmekesise ampluaaga plaanitava näituse seast eraldi välja Sirje Helme kureeritava «POPkunst Forever!». See on ülevaatenäitus eesti popkunsti arengutest ja ideoloogiatest alates 1960ndate lõpust.
Põnev projekt on kindlasti sügisel tulev «Normandia maalijad» koostöös Lille’i kunstimuuseumi direktori Alain Tapiega.
Jätkub ka teadustöö konverentside ja seminaridega. Kumu sügiskonverentsi teema on «Mis jääb maailmast alles pärast meid?».
Niguliste muuseumi tänavune suursündmus on Bernt Notke 500. sünniaastapäeva tähistamine. 2008. aasta Muuseumiroti preemia saanud Adamson-Ericu muuseum tuleb välja nelja uue näitusega ja mitme haridusliku programmiga, millest kindlasti tuleks mainida Jaapani kultuuri ja nihonga-maali tutvustavat programmi.
Kadrioru kunstimuuseumi kõlavaim projekt on Balti aadlikultuuri hiilgeaega vaatlev suurnäitus «Balti biidermeier».
Nagu ütles Helme: muuseumi peaülesanne on säilitada, aga juba teisel kohal on imagoloogia. See tähendab, et muuseum peab olema tegus innovatiivne asutus, mis tegeleb ka tõhusa haridustööga.