Tuntud vene režissööri Viktor Kossakovski viimase, ka Euroopa filmiauhinnale kandideerinud dokumentaaliga «Elagu antipoodid!» läheb esmaspäeval taas käima Pärnu filmifestival, sedakorda 26. korda.
Pärnus näeb Venemaad ja alateadvust
1. juuli 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kossakovski film on oluline nurgakivi 21. sajandi dokumentalistikas,» selgitas festivali pealik Mark Soosaar avafilmi valikut.
Autor on valinud neli punkti maakeral, tõmmanud neist mõttelised jooned läbi Maa südame ja filminud elu nii ühel kui teisel pool planeeti. Kokku saavad Baikali-äärne Venemaa ja Tšiili küla, suurlinn Shanghai ja Argentina jõeäärne asula Entre Rios, ka Hispaania ja Uus-Meremaa, Hawaii ja Botswana.
«Kossakovski jätab vaatajale mõtlemise ruumi. Ma ei talu neid režissööre, kes püüavad vaatajast targemad paista ja nende eest toitu ära mäluda. Näiteks Michael Moore’i tooksin selliseks näiteks. Kes see ikka tahab juba teiste mälutud toitu süüa. Teate küll, kuidas seda nimetatakse,» räägib Soosaar.
Festivali peateemaks on tänavu «Elu Venemaal» ja teemat katavad ka traditsiooniliselt ETVs näitamisele tulevad filmid. Kossakovski filmi saab samuti ETVs näha ja ega seda kerge teleekraanile saada olnud. Läbirääkimised kestsid päris kaua.
«Kui meil poleks nii paljudel inimestel juba väga häid suure ekraaniga televiisoreid, poleks me seda teles näitama hakanudki, sest see film vajab vaikust ja süvenemist,» ütleb Soosaar.
Sellele, miks just Venemaa, on Soosaarel lihtne vastus olemas. Järgmise aasta festivalile käiakse n-ö juuretist alla panemas novembri lõpus Amsterdamis toimuval maailma tähtsaimal dokumentaalfilmide festivalil IDFA ja viimati paistsid kunstilise võimekusega silma just Venemaa erinevaid nägusid kajastavad filmid.
Soosaar mainib, et kindlasti oleks ta tahtnud Vene programmis näidata ka Marina Goldovskaja filmi Anna Politkovskajast «Vabaduse mõrkjas maitse», kuid see on ETV ekraanile juba tee leidnud. «Võib-olla on isegi parem, et me seda ei näita, sest siis jääb pro- või anti-Putini poliitiline telg olemata ja saab näha seda, mida teevad tavalised inimesed,» arutleb ta.
Kui tavaliselt on Pärnu filmifestivali žüriisse kuulunud ka mõni tähtis välismaalane, siis tänavu koosneb see ainult Eesti dokumentalistika elavatest klassikutest Andres Söödist, Mati Põldrest, Enn Sädest, Valentin Kuigist ja Arvo Ihost. Eesti filmi juubeliaastaga seoses näidatakse igaühelt ka üht filmi, mille režissöörid on ise oma loomingust välja valinud.
Eriti tõstab Soosaar esile festivali ööprogrammi filme Pärnu raekojas, mis tegelevad nii tõsiste ja raskete asjadega nagu alateadvuse varjatum pool. «Sellega, mida enamik inimesi ei taha tunnistada,» lisab ta.
Tänavusteks festivalikinodeks on raekoja kõrval veel uue kunsti muuseum ja mudaravila. Kokku jõuab ekraanile ligemale 80 filmi.
Pärnu filmifestival
2.–8. juulini Pärnus, 2.–7. juulini ETVs ja 9.–22. juulini Haapsalus, Otepääl, Viljandis, Heimtalis, Manijal, Kihnus, Vormsil ja Toomaninal