Savonlinnast saab suviti Põhjala ooperimeka

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Kui ülehomme õhtul tõuseb Saima järvistu hunnitute maastike keskel – mida soomlased ise arvavad üheks maailmaimeks – asuva 1475. aastal rajatud Olavinlinna kindluseõuel Savonlinna ooperifestivali orkestri ja kauase koorijuhi Kyösti Haatase taktikepp, siis tähendab see ühtlasi, et Soome 20. sajandi algupoole ooperitähe Aino Ackté algatusest (esimene ooperipidu, millel Ackté ise mängis Erkki Melartini ooperi «Aino» nimiosas, peeti 1912) on saanud üks Soome uhkemaid visiitkaarte.

FOTO: Postimees.ee

Olli Kortekangase «Isa tütar» on seekordse Savonlinna festivali üks pärle.

FOTO: Savonlinna Ooperifestival

Pühapäevase kontserdiga tähistatakse Savonlinna ooperifestivali taastamise 40. aastapäeva.

Kontserdi tähtesinejaks omakorda tõuseb ooperifestivali mainekas koor, kes paistab silma heterogeensusega, ühendades kohalikke harrastuslauljaid, muusikapäevade õpilasi, aga ka professionaalseid lauljaid Soome Rahvusooperist (Kansallisooppera).

Savonlinna ooperikoor, milles tänavu laulab 19 eestlast, muu hulgas Estoniast, RAMist ning muusikaakadeemiast, on olnud läbi aegade hüppelauaks paljudele tulevastele tippsolistidele.

Tellimustööna juubelikontserdiks on 1974. aastast koori juhatanud Haatanen kirjutanud viiele solistile, koorile ja orkestrile mõeldud heliteose «Juuditi laulud».

Ajalugu ooperis

Vanainglise keeles esitatav piiblist, apokriivalugudest, Gilgameši-eeposest ammutatud tekstidega «Juuditi laulud» ei ole tänavuse ooperifestivali ainus maailmaesiettekanne.

Festivali üheks kulminatsiooniks on peetud laupäeval esietendunud Olli Kortekangase ooperit «Isa tütar». Seegi oli tellimustöö, lisaks ooperipeo 40. sünnipäevale peeti silmas Soome parlamendi (Eduskunta) sajandat tegevusaastat ja iseseisva Soome 90. sünnipäeva.

Soome lähiajaloost kõneleva ooperi üks tellija-rahastaja oligi Eduskunta.

Kuigi Kauppalehti andmeil moodustas parlamendi panus kümmekond protsenti ooperi lavastuskuludest, oli see ikkagi kultuuritegu, milletaolisele žestile tasuks oma maine tõstmiseks mõelda Riigikogulgi Eesti Vabariigi 80. sünnipäeva künnisel.

Esietendusel oli kohal suur osa Soome poliitilisest ja vaimueliidist.

Esietendusjärgne vastuvõtt kriitikas on olnud heatahtlik, isegi kiitev.

Kortekangas on teinud esmaklassilist tööd nii laulude meloodia vaba voolavuse tagamisel kui eri stiililaenude ja muusikaliste tsitaatide ühtesulatamisel, kirjutab kriitik Mikko Nortela.

Tuleb olla

Ooperi libreto (Michael Baran ja Olli Kortekangas) seevastu nõuab vaatajatelt-kuulajatelt Soome lähiajaloo tundmist.

Teos hõlmab ajavahemikku 1956–2007, tuues ühe perekonnaloo kaudu esile väärtusilmade muutumise põlvkonnast teise.

Teose peategelane Anna (esitab Soomes täna kuulsust pälvinud metsosopran Monica Groop), kes otsib iseend, korrates talle läkitatud sõjas langenud isa kirja, naaseb 1997. aasta suvel ema Siiri (sama kuulus sopran Päivi Nisula) 80ndale sünnipäevale.

Viis aastat varem on ta põgenenud Aafrikasse, võtmata vähimat kontakti oma vaimuhaige tütre Vera, poja Juri, ammugi eksmehe Axeliga.

Tegelaste kaudu leiavad üldistuse kõik sõjas langenud isad, üksi jäänud emad ja lagunenud inimsuhted, mida sõjajärgses Soomes oli palju.

Ooperi moraal ilmneb selle lõpuosas lauldud repliigis: «Majad ja lapsed. Nendega tuleb olla. See ongi kogu lugu.» Kuigi «Isa tütar» oli spetsiaalselt kirjutatud Savonlinna lava jaoks, võib tõenäoliselt selle esitamist oodata ka Kansallisoopperas.

Pidu jätkub

29. juunil Donizetti «Lucia di Lammermoori» esietendusega alanud Savonlinna ooperifestival on tänaseks jõudnud poole peale.

Ooperigurmaanidel avaneb järgmisel nädalal võimalus vaadata lisaks «Isa tütrele» Anu Tali dirigeerimisel Bizet’ «Carmenit» ja täna esietenduvat Verdi «Macbethi», milles üht pearolli Banquot mängib Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna juhataja, Savonlinna ooperifestivalil 1980ndate algul tähelendu alustanud ja tänaseks Soomele maailmakuulsust võitnud bass Jaakko Ryhänen.

24.–28. juulini täidab aga Olavinlinna müüridevahelise õu Moskva Suur teater, mille etendused Savonlinnas on ootuspäraselt välja müüdud.

Tänavune peakülaline toob Soome Mussorgski «Boriss Godunovi» ja palju poleemikat põhjustanud Leonid Desjatnikovi «Rosenthali lapsed».

Selle libreto on kirjutanud kirjanik Vladimir Sorokin. Suure Teatri enda tellimustööna valminud ooper räägib kloonitud suurte heliloojate Mozarti, Verdi, Tšaikovski ja Wagneri elust Venemaal.

Ooper tekitas juba enne valmimist tänavu märtsis nördimust Vene riigiduumas, kus selle vastu võtsid sõna võimupartei Ühtne Venemaa saadikud.

Festivalide maa

Savonlinna ooperifestival on Soome iga-aastase muusikasuve siiski vaid üks – tõsi küll, nähtavaim ja mainekaim – sündmus.

Soome festivalide organisatsioon, kuhu ka Savonlinna ooperifestival kuulub, ühendab tänaseks aga ühte ketti 80 kontserdi- ja vokaalmuusika, kammermuusika, jazzi-, folgi-, tantsu-, teatri-, laste- ja noorsoo, kujutava kunsti ja mitmeid kunste ühendava festivali.

Kuigi enamik neist leiab aset suvekuudel, toimusid mõned juba veebruaris. Augusti lõpu Helsingi Pidunädalad kroonivad suvehooaega, ent mõne festivali leiab eest veel septembris-oktoobris.

Festivalide kalendrit silmitsedes kujuneb mulje, et tuhande järve maa Soome lausa upub kultuuri – ja see on tõesti meeldivaim uppumisviis.

    Tagasi üles