Veidi enam kui aasta pärast aprillirahutusi saab pronkssõduri kriis teadusliku nurga alt raamatu sisse. Koondades kümne teadlase uurimused, üritab homme esitletav koguteos «Monumentaalne konflikt» analüüsida pronkssõduri kriisi näitel tänapäeva Eesti ühiskonda ja otsib monumenditüli põhjuseid.
Raamatu kaastoimetaja, ajaloolane Marek Tamm, «Monumentaalne konflikt» on esimene aprillirahutuste põhjalikum analüüs millised on lühidalt kokku võttes selle tulemused?
Raamat ei paku mitte niivõrd ühte konkreetset analüüsi, vaid kaheksat vaatenurka aprillirahutuste ajaloolisele taustale, ideelistele alustele, psühholoogilistele teguritele, poliitilistele tagamaadele jne.
Meie eesmärk oligi näidata, et tänapäeva Eestit iseloomustavat «monumendisõda» tuleks analüüsida kompleksselt, mitmel tasandil, loobudes lihtsatest loosungitest ja must-valgetest vastandustest.
Lühidalt öeldes peegeldab viimaste aastate «monumentaalne konflikt» meie tegemata mälutööd, nõrka lõimumispoliitikat ja sisepoliitilist kemplust nagu ka Venemaa aktiivset mõjupoliitikat ja vene meediavälja jõudu Eestis.
Autoriteks on suures osas Tallinna sotsiaalteadlased, kes on aprillirahutustega ise märgi külge saanud («punaprofessorid»)...
Raamat kasvas välja Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudis tehtud kollektiivsest uurimistööst, ent kogumiku autorite seas leiame teistegi akadeemiliste institutsioonide esindajaid.
Ma ise loen raamatu üheks tugevuseks seda, et autorite seas on eestlaste kõrval ka eestivenelasi, sakslane ja ameeriklane, kõik Eestiga tihedalt seotud. Nagu sedagi, et sisuliselt esindab iga autor erinevat humanitaar- või sotsiaalteaduslikku distsipliini: ajalugu, filosoofia, meediauuringud, politoloogia, psühholoogia, sotsioloogia.
Mis puutub aga sotsiaalsesse häbimärgistamisse, siis see on omaette teema, mis ei kõnele kindlasti meie ühiskondlikust küpsusest.
Raamatu sissejuhatuses ütlete, et «monumendid on tänapäeva Eestis möödapääsmatult moes». Kas nad ei tundu vana Euroopa kontekstis anakronistlikud?
Mitte päris, sest «mälubuum» uhab üle terve Euroopa, võttes väga erinevaid vorme. Tõsi, see, et Eestis on see võtnud pentsiku sambasõja vormi, peegeldab kindlasti mõningast arengupeetust, ent eks meie ühiskondlik areng olegi olnud poole sajandi jooksul oluliselt takistatud.
«Monumentaalset konflikti» esitletakse kolmapäeval kell 16 Tallinna Ülikoolis
RAAMAT
«Monumentaalne konflikt: mälu, poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis»
Autorid Aleksandr Astrov, Karsten Brüggemann, Andres Kasekamp, Raivo Vetik jt
Koostajad Pille Petersoo ja Marek Tamm
Varrak 2008