Teatrisse!

Ita Ever

FOTO: Arno Saar/Õhtuleht

Alanud teatrihooaeg toob lavale muusikalised lavalood Uno Loobist ja Raimond Valgrest, ei puudu ka Kivirähki, Hargla ja Õnnepalu tekstid ning üllatavad lavastajadebüüdid.

Eesti  Draamateater

Avandi Raimond Valgre rollis

Eesti Draamateatri 94. hooaja eel lahkusid trupist Hendrik Toompere jr jr ja Kristo Viiding, põhjuseks teatriõpingud Peterburis, ent rollilepinguga mängivad nad praegused osad lõpuni.

Uue hooaja erilisim ja seetõttu ka kõige oodatum lavastus jääb suvesse – juunis esietendub Raimond Valgrest rääkiv muusikaline draamalavastus «Laul, mis jääb». Raimond Valgre rollis astub lavale Märt Avandi. Teatriteksti kirjutas Merle Karusoo koos noorte autoritega loovkirjutamise erakoolist Drakadeemia.

Hooaja teine nael jõuab publikuni 3. novembril, kui esietendub teine Ita Everi 60 aasta lavajuubelit tähistavatest lavastustest – Roman Baskin lavastab Graham Linehani musta komöödia «Teed juuakse kell viis». Lisaks Everile mängivad lavastuses, kus üksik kena vanadaami seisab silmitsi kurjategijatega, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo ja Egon Nuter.

Hooaja avalavastus tõotab samuti põnevust. Järgmisel reedel esietendub Merle Karusoo lavastus John Hodge’i «Kollaborandid», kus Mihhail Bulgakoviga (Hendrik Toompere jr) juhtub ühel ööl – või näeb ta unes, et juhtub – uskumatu lugu. Stalin (Guido Kangur) kutsub ta Kremli-alusesse salajasse tunnelisse ja pakub: «Teeme vahetust!».

Väikeses saalis saab esimesena lavaküpseks 22. oktoobril Lyle Kessleri emotsionaalne näidend «Orvud», mille keskmes on kaks venda, kellel pole maailmas midagi muud peale teineteise ja räämas vanematekodu. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Pääru Oja ja Sten Karpov.

8. detsembril esietendub Jordi Galcerani «Leke», milles käivitajaks on puhas kasuahnus. Hendrik Toompere jr lavastuses mängivad Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Marta Laan jt.

Tõnu Õnnepalu «Vennas» jõuab lavale 9. veebruaril. Algselt mononäidendina mõeldud teksti lavastab Aleksander Eelmaa, mängivad Pääru Oja, Indrek Sammul ja Kaie Mihkelson.

Emade-tütarde suhtele keskendub aga Jane Bowlesi näidend «Aiamajas», mille toob 23. jaanuaril lavale Priit Pedajas ning kus näeb just draamateatri tugevaid naisnäitlejaid. Keda täpselt, seda hoiab teater esialgu saladuses.

Ka sel hooajal teeb draamateater koostööd Tallinna Linnateatriga. Draamateatrist Mari-Liis Lill ja Paavo Piik linnateatrist toovad keadel lavale dokumentaalse lavastuse depressioonist – noortest inimestest, kellel pealtnäha ei peaks olema selleks põhjust, aga kellel ometi on see haigus diagnoositud. Autorid-lavastajad keskenduvad eelkõige põhjustele ning vahenditele, kuidas sellest välja tulla. Lavastuse tööpealkiri on praegu «Antidepressioon», teksti aluseks on hulk intervjuusid, mis tehtud 2013. aasta suvel ja sügisel.

Märtsi lõpus peaks draamateatris esietenduma Indrek Hargla uus näidend, mille tekst sünnib koostöös lavastaja Hendrik Toomperega. Stardipositsiooniks on Hendrik Toompere jr ammune mõte vaadelda sõjaeelse elitaarse Centumi klubi tegevust ja liikmeid; mis sellest ühistöö käigus välja kasvab, näeb kevadel.

Vanemuine

 Muusikalised tõmbenumbrid

Vanemuise uue draamajuhina asus 1. augustil ametisse Tiit Palu. Draamatrupi koosseisust lahkusid Liisa Pulk, Maarja Mitt ja Robert Annus.

Balletitrupist lahkunute asemel sõlmisid teatriga lepingu Kersti Kuuse, Viktoria Valujevski, Ott Müür, Alina Sakko ja Alain Divoux. Muusikatrupp täienes ooperisolist Rasmus Kulliga.

Vanemuise publikumagnetiteks saavad sel hooajal eeldatavasti 3. mail esietenduv Andrew Lloyd Webberi muusikal «Cats» (lavastab Giorgio Madia, osalejaid pole veel kinnitatud) ning Andrus Kivirähki ja Tauno Aintsi humoorikalt ühiskonnakriitiline ooper «Rehepapp».

 Viimase toob lavale laulev näitleja Marko Matvere, dirigendiks on Paul Mägi või Lauri Sirp. Osades Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas jt.  «Rehepapi» esiettekanne toimub 18. oktoobril.

Oodata tasub ka Vanemuise ja Ugala ühistööna valmivat Tom Stoppardi näidendi «Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud» esietendust 28. novembril. Heiti Paku lavastuses mängivad Indrek Taalmaa, Meelis Rämmeld, Margus Jaanovits jt.

Vanemuise hooaja avaetendus on aga juba ära olnud – eelmisel pühapäeval esietendus Leino Rei lastelavastus «Armunud kastis», mida tutvustatakse kui mängulist sissevaadet täiskasvanute maailma. Teine lastelavastus jõuab Vanemuises mängukavva 16. novembril, fantastilise ulmemuinasjutu «Totu Kuul» lavastab Kaili Viidas, mängivad Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

Septembris on aga oodata Rein Paku käe all lavale jõudvat Daniel Glattaueri netiromanssi «Hea põhjatuule vastu». Ülejärgmisel reedel esietenduvas lavastuses mängivad Elina Pähklimägi, Andres Mähar ja Jüri Lumiste.  

Draamalavastusest pakub Vanemuine veel Nõukogude Liidust põgenenud balletitantsijast Rudolf Nurejevist rääkivat lavastust «Minu järel, seltsimees» (lav Tanel Joonas. osades Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv jt, esietendus 9. novembril); Ingmar Bergmani poolautobiograafilist draamat «Fanny ja Alexander» (lav Ain Mäots, osades Mait Malmsten, Liina Tennosaar, Margus Jaanovits jt, esietendus 1. märtsil); romantilist draamat «Madisoni maakonna sillad» (lav Peeter Tammearu, osades Küllike Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets, esietendus 7. märtsil); Velma Wallisi eksperimentaalset tükki «Kaks vana naist» (lav Merle Jääger, osades Marje Metsur, Terje Pennie, Andres Mähar jt, esietendub 12. aprillil).

Ainus uus balletilavastus esietendub 5. oktoobril – üheks klassikalise balleti kuldaja sümboliks peetava Aleksander Glazunovi «Raimonda» toob Vanemuises lavale Jelena Pankova.

Lisaks «Rehepapile» on Vanemuisel plaanis teinegi algupärane ooper. Selleks on 4. aprillil esietenduv Eduard Tubina «Reigi õpetaja», lavastajaks Roman Baskin, dirigent Paul Mägi ja Lauri Sirp. 1964. aastal Hiiumaal toimuva loo peategelasteks on Reigi kirikuõpetaja ja tema noor naine, osades Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Karmen Puis jt.

Rakvere teater

Raud lavastab, Loop muusikali kangelane

Teatriga liitusid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud näitlejad Imre Õunapuu ja Saara Kadak. Näitetrupist lahkusid aga Mihkel Kabel ja Velvo Väli, viimane kolis näitlejate ridadest juhataja ametisse.

Üheks Rakvere põnevaks lavastuseks võib kujuneda veebruaris esietenduv muusikaline lavastus «Uno bossa», mis viib vaatajad tagasi estraadimuusika kuldaega ning toob lavastaja Hardi Volmeri ja libretist Peep Pedmansoni käe all lavale fantaasiarikka loo sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui Uno Loop oleks valinud teisiti. Armastatud laulja elust ja lauludest muusikalis mängivad Silja Miks, Erni Kask, Margus Grosnõi, Marin Mägi, Saara Kadak, Imre Õunapuu ja Toomas Suuman.

Intrigeerivaim lavastus on aga kahtlemata Rein Raua  lavastajadebüüt – «Venna» aluseks on tema enda jutustus väikelinnast, mida hoiavad oma kontrolli all mõned karmi käega asjalikud inimesed. Kui ootamatult saabub linna ühe tüübi väidetav vend, siis… Autori poolt «spagetivesterniks» nimetatud lugu lõhub žanripiire ja pakub midagi nii karmide muinasjuttude kui peenemate tundevarjundite austajatele. Osades Üllar Saaremäe, Tiina Mälberg, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks jpt. Esietendus 20. septembril.

Hooaja esimene esietendus toimus Rakveres juba 6. septembril, mil lavale jõudis Tom Kempinski näidend agorafoobsest inglise näitekirjanikust ja lihashaigust põdevast ameerika näitlejannast ning nende telefoniromansist. Kalju Komissarovi lavastuses «Lauhusleu» mängivad Liisa Aibel ja Tarvo Sõmer.

Tänavune jõulumaa põhineb aga tuntud Soome kirjaniku Hannu Mäkelä muhedal jutustusel «Hobune, kes kaotas prillid ära». Elina Pähklimäe seikluslik lastelavastus koos jõulumaa ja kingitusega läheb Rakveres lahti 7. detsembril. Mängivad Liisa Aibel, Ülle Lichtfeldt, Marika Mesipuu jt.

Lisaks esietendub detsembris Tiina Mälberg lavastus «Talvehotelli», kus kuuleb Viivi Luige luuletusi, ning lavastused «Soolod» (Kadri Noormets ja Kertu Moppel) ja «Algused» (Nils Riess).

Suvel täitub aga Üllar Saaremäe üks unistusi – juunis jõuab Rakvere teatri lavale Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh’ Leenane’i triloogia keskmine näidend. Triloogia esimene osa «Leenane’i kaunitar» on praegugi väga edukalt Rakvere teatri mängukavas, kolmandat osa «Connemara. Üksildane lääs» mängiti 1990ndate lõpus ning nüüd saab Rakveres lavaelu ka triloogia keskmine näidend «Connemara kolp». Loo keskmes on 50ndates aastates mees Mick Dowd, kes igal sügisel palgatakse surnuaiale vanu luid välja kaevama, et uutele haudadele ruumi teha. Kui ta aga peab välja kaevama oma naise luud, tõstavad külakeses taas pead kuulujutud, et Mick on ise oma naise surmale kaasa aidanud.

Linnateater

Noored võtavad võimust

Tallinna Linnateatri alustab hooaega maailmakuulsa Robert Lepage’i külalisetendustega «Kuu tagumine külg» 1. ja 2. oktoobril. Esimeseks esietenduseks on 19. oktoobril Hobuveskis lavale jõudev «Offline» – Diana Leesalu näidend virtuaal- ja pärismaailma põimumisest, mille ta ka ise ka lavastab. Mängivad Liis Lass, Maiken Schmidt, Kaspar Velberg, Märt ja Priit Pius ja Tõnn Lamp.

9. novembril esietendub Põrgulaval tänapäeva iiri näitekirjanduse ühe tuntuma naisautori, Marina Carri «Kassirabal», mille lavastab külalisena Madis Kalmet. Carri loomingus on sageli nähtud ühiseid jooni antiiktragöödiatega; ka «Kassiraba» aluseks on Medeia lugu. Mängivad Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Anne Reemann, Külli Teetamm jt.

29. novembril tabab linnateatrit nostalgialaks – pea täpselt 25 aastat pärast esimest esietendust jõuab taas lavale Eesti Riikliku Noorsooteatri laval legendaarseks mängitud Ken Campelli punklugu «Skangpoomijad». Lavastajaohjad võtab enda kätte eelmises «Skangpoomijates» miilitsat mänginud Andrus Vaarik, kes lubab vana tuntud lugu tänapäevases võtmes, suurejoonelist lõbutsemist ning elu mõtet. Mängivad Indrek Ojari ja Henrik Kalmet, Anu Lamp jt.

14. detsembril debüteerib lavastajana näitleja Alo Kõrve. Briti kitchen-sink drama koolkonna näitekirjaniku Arnold Weskeri «Neli aastaaega» on kahe inimese suhtelugu, kus osades Evelin Võigemast ja Argo Aadli.

Kevadel on oodata veel nelja esietendust, millest üks on jälle linnateatri ja draamateatri koostöö­projekt.

Rahvusooper Estonia

Ohtralt juubeleid

Täna esietendub rahvusooperis Estonia «Liblikas» – Andrus Kivirähki samanimelise romaani ainetel kirjutatud Tõnu Kõrvitsa ooper, mille lavastab Peeter Jalakas. Unenäolise loo peategelane Erika on salapärane lindnaine, kes satub teatrisse ja tantsib nagu liblikas. Pärinemine lindudest seab Erika valiku ette, kas külmade tulekul lahkuda koos nendega või jääda teatrisse, kuhu kuulub ta süda ja kus on näitlejaks ta armastatu August. «Liblikas» on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks.

15.–29. septembrini tähistatakse Estonias ja kontserdimajades üle Eesti eesti balleti 95. aastapäeva. Märtsis jõuab aga Estonias lavale meie rahvusballeti tantsijatele loodud «Medea» (lavastaja ja autor Gianluca Schiavon, muusika Igor Stravinski, Alfred Schnittke, Krzysztof Penderecki).

Lisaks rahvusooperi maja ja balleti sünnipäevale tähistab teater ka mitme estoonlase juubelit. Näiteks 20. detsembril etenduva «Luikede järvega» avaldatakse austust Estonia priimabaleriinile Helmi Puurile, kel täitub sel päeval 80. eluaasta.

12. aprillil esietenduva Paul Hindemithi tragikoomilise kammerooperiga «Pikk jõulueine», mis jutustab Bayardite suguvõsa kodustest sündmustest 90 aasta vältel jõuluõhtute kontekstis, tähistatakse lavastaja Arne Miku 80. aasta juubelit.

24. aprillil toimuva operetigalaga «Endel Pärn 100 – mees monokliga» meenutatakse Endel Pärna ning sel puhul kõlavad katkendid just nendest operettidest ja muusikalidest, mis tegid Endel Pärnast Estonia laval armastatud solisti. Lisaks eelmainitutele kummardab Estonia ka dirigent Eri Klasi ees, tema 75. sünnipäeva auks mängitakse 7. juunil «La traviatat». Septembri lõpus toimuv festival «Verdissimo» on aga pühendatud helilooja Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäevale.

Balletisõpradele on oluline päev 15. november, mil esietendub kaks lühiballetti. «Symbiont(s)» on kaasaegse koreograafi Wayne McGregori 2000. aastal Londoni Kuningliku Balleti tellimusel valminud lavastus, mis ühendab endas stiililisi äärmusi. Teos keskendub seitsmele tantsijale loodud mõistatusele, millest igaüks esitab väljakutse klassikalisele tantsutehnikale. Laval toimuvat saadab leegitsev valguse ja varjude mäng, mille on loonud tuntud valguskujundaja Lucy Carter. Samal õhtul jõuab lavale ka Mai Murdmaa lavastuses Igor Stravinski ballett «Petruška».

Lisaks «Liblikale» on ooperiteatris oodata ka teist ooperi esietendust – 15. mail esietendub Georg Malviuse juhtimisel Gaetano Donizetti ooper «Armujook».

Traditsioonilisel Estonia ballil tuleb ettekandele operett «Savoy ball». Lisaks toimub mitmeid kontsertettekandeid ning tähistatakse ka rahvusvahelist tantsupäeva, samuti ei puudu traditsiooniline Tallinna balletikooli galakontsert.  

Alanud hooaeg on Estonias esimene tööaasta lauluteatri kontsertmeistrile Jaanika Rand-Sirbile, kooriartist Rachel Dysonile, balletirepetiitor Daniel Otevrelile ja balleti kontsertmeistrile Russell Harroldile. Orkestriga liitus flöödi regulaator Mizuki Shindo ning balletitrupp täienes nelja naistantsija ja kolme meestantsijaga, kelle hulgas ka solist Jonathan Davidsson Rootsist.

Endla

Armu­intriigid    

Endla teatri, mida suvest juhib kunstilise juhina Kalju Komissarov, 103. hooaja avab 14. septembril Küünis esietenduv lavastus «Armastuse õigekiri». Gerda Kordemetsa lavastus kõneleb vene kirjanikust Ivan Buninist ja tema suhetest naistega, lähikondsetega. Osades Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik jt.

11. oktoobril esietendub Endla teatri suures saalis Ray Cooney komöödia «Topelt­elu», mille keskmes on Londoni taksojuht John Smith, kes on juba mitukümmend aastat elanud topeltelu. Nimelt on tal linna erinevates piirkondades kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Kumbki perekond ei tea teineteise olemasolust mitte kui midagi. Lavastaja Enn Keerd. Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar, Sepo Seeman, Jaan Rekkor jt.

12. detsembril esietendub Endla teatri suures saalis Andrus Kivirähki lastelavastus «Hiired pööningul». Selle on lavastada võtnud Endla näitleja Priit Loog. Mängivad Triin Lepik, Ireen Kennik, Lauri Kink ja Sten Karpov.

NO99

Jätkuvalt rahvus­vaheline

NO99 peab oma hooaja alguseks 8. septembrit, sest siis sai teleristsed ETVs pühapäeviti näidatav loengusari «NO99 kunstikool». Esmaspäeval jõuab aga kinno Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo dokumentaalfilm «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha», mis võtab kokku kolm aastat tagasi 7. mail kulmineerunud «Ühtse Eesti».

Teatrini jõuatakse 28. septembril, mil Salme kultuurikeskuses esietendub «Ilona. Rosetta. Sue» – Sebastian Nüblingu lavastus põhineb kolmel filmil, mille kõigi keskmes on ühe naise ja teda ümbritsevate sotsiaalsete struktuuride lõikekohad. Laval kohtuvad Eesti ja Saksa näitlejad, lisaks näitlejanna Kongost. NO99 trupist mängivad Mirtel Pohla, Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv ja Gert Raudsep.

12. oktoobril toob NO99 Vene Teatri suures saalis välja Nikolai Erdmani näidendi «Enesetapja». Kuigi näidendit peetakse 20. sajandi parimaks komöödiaks, on tegemist siiski traagilise farsiga – ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat end parem lihtsalt ära tappa. Lavastab Tiit Ojasoo, mängivad Tiit Ojasoo juhendatav lavakunstikooli XXVI lend.

2. novembril esietendub NO99s Lauri Lagle uuslavastus, kus laval Eva Klemets, Inga Salurand ning külalistena Kaie Mihkelson ja Mari Abel.

Jaanuari teises pooles on oodata Juhan Ulfsaki ja NO99 trupi ühistööd, veebruaris aga esietendub «Odüsseia», lavastajaks Tiit Ojasoo. Ka maiks lubab teater uut lavastust.

Vene teater

Uute ideede laboratoorium

Sellest hooajast töötavad Vene Teatris Aleksandr Kutšmezov, Sergei Furmanjuk, Leonid Ševtsov, Lidia Golovataja, Lilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva, Alina Karmazina, Tatjana Kosmõnina ja Marina Malova. Teatrist on lahkunud Aleksandr Sinjakovitš, Mihhail Krjatšok, Vadim Malõškin ja Nikolai Bentsler.

Suurima uuendusena alustab teatris tänapäeva vene dramaturgia laboratoorium, mille eesmärgiks on leida uute teatrilavastuste jaoks materjali. Selleks on Vene Teatriga jõud ühendanud NO99, Tartu Uus Teater ja Von Krahli teater. Ühise töö tulemusena esitatakse publikule lavalisi eskiise, mis tulevikus võiksid kasvada lavastusteks. Publik näeb eskiise 30. septembrist 6. oktoobrini.

Kolmeosaline projekt «Paabeli torn» aga uurib piibli tähendamissõna kui metafoori keelest, meie igikestvast püüdlusest nimetada nimetamatut ja seeläbi vabaneda hirmust, kuid mitte läheneda tõele. Kolm iseseisvat lavastust, mida ühendab torni metafoor, toovad lavale Marat Gatsalov, Filipp Grigorjan ja Vassili Barhatov. «Paabeli torn 2» esietendus on Vene Teatri suures saalis 8. novembril.

6. detsembril esietendub Polina Struzkova lavastuses lastele mõeldud «Tuhkatriinu». Rumeenia päritolu, Ameerika Ühendriikides elav, aga viimasel kümnel aastal Venemaal töötav näitleja ja lavastaja Adrian Giurgea toob Vene Teatri lavale Caryl Churchilli uusima näidendi «Love and information».

See on enam kui 50st omavahel narratiivse seoseta stseenist koosnev inimsuhete kaleidoskoop, mis teravmeelselt aja ja ruumiga mängides tõstab pjedestaalile inimese vajaduse armastuse ja läheduse järele, sõltumata ilmakorrast. Esietendus on planeeritud märtsi.

Vene Teatri lavastajalt-režissöörilt Ivan Strelkinilt on oodata suvelavastust, mida mängitakse Ida-Virumaal.

Ugala

Pilk noorte suunas

Ugala trupiga liitusid Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Vallo Kirs, Kristian Põldma ja Rait Õunapuu, lahkusid Andres Oja ja Arvi Mägi.

Hooaeg avatakse 28. septembril lavastustega «Y-generatsioon» ja «Bassein (vett ei ole)». Esimene räägib vabas Eestis sündinud ja elanud põlvkonnast, kes on üles kasvanud arvutimaailmas, ei loe enam raamatuid, ei viitsi enam tööd teha ning kes on rahvuseta globaalsed inimesed. Ometi tahavad nad siin, Eestis, elada. Lavastab Adeele Sepp. Lavastaja Sander Pukk aga harutab Mark Ravenhilli «Basseinis (vett ei ole)» psühholoogiliselt sügaval, vaimukal moel lahti sõpruse ja kunsti kooseksisteerimise võimaluse.

Novembris esietendub Tom Stoppardi «Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud», mis tuuakse välja koostöös Vanemuise teatriga.

Detsembris mängitakse lastele «Arabellat». Aino Perviku romaani ainetel valminud Leelo Tungla ja Olav Ehala muusikali esmaettekanne oli Tallinnas Birgitta festivalil, lavastajaks Margus Kasterpalu. Lisaks mängivad Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengid lastele nelja lavastust: «Kolm paksu», «Lood saba otsast», «Lood pildi seest» ja «Kohvrist kostab muusikat».

Jaanuaris esietendub «Kahe isanda teener», commedia del’arte räägib, mis juhtub, kui üks inimene püüab teenida kahte isandat. Lavastaja Vallo Kirs. Märtsis on oodata kaht lavastust: «Rosencratz ja Guildenstern on surnud» (Tom Stoppard, lavastaja Üllar Saaremäe) ja «Megani lugu» (Tuomas Timonen, lavastaja Taago Tubin). 

Tagasi üles