Suri J. D. Salinger, «Kuristik rukkis» autor Oluliselt täiendatud 21.05!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jerome David Salinger 1951. aastal.

FOTO: AP / Scanpix

Ameerika kultuskirjanik Jerome David Salinger suri kolmapäeval, 27. jaanuaril 91 aasta vanuselt.

20. sajandi ühe tuntuma romaani «Kuristik rukkis» autor suri poja teatel kodus New Hampshire'is loomulikku surma, vahendab BBC News.

1919. aastal iirlasest ema ja juudi päritolu isa perre sündinud Salinger kasvas New Yorgis. Pärast õpinguid astus ta Valley Forge´i sõjaväeakadeemiasse, mille lõpetas 1936. aastal. Just seal kirjutas noor kirjanik oma esimesed jutud, mis avaldati ka kooli ajakirjas.

Pärast põgusat otsinguperioodi Euroopas naases ta 1938. aastal tagasi kodumaale. 1940. aastal avaldati ajakirjas Story tema teos «Noored», millest sai tema kirjanikukarjääri teetähis.

Salinger osales ka Teisest maailmsõjas, kus ta võitles Ühendriikide vastuluurekorpuses ning võttis 1944. aastal osa ka Normandia dessandist. Pärast sõda abiellus ta sakslannaga, kuid nende abielu lagunes kõigest mõne kuuga ning Salinger keskendus kirjandusele.

1951. aastal ilmus üksildust nautinud kirjaniku teos «Kuristik rukkis», millest kujunes bestseller. 16-aastase teismelise Holden Caulfieldi hingepiinadest rääkivast romaanist kujunes nüüdisaja üks mõjukamaid raamatuid.

1953. aastal ilmus tema novellikogumik «Üheksa juttu», mis käsitles laste ja täiskasvanute maailma vahelist konflikti. 1961. aastal ilmus Salingeri jutustus «Franny ja Zooey», mille üks peategelane leiab palvetades leevenduse oma hingepiinadele. 

Kaks aastat hiljem ilmus USAs tema jutustus «Puusepad, tõstke kõrgele sarikad», milles Salinger keskendub budistlikule elufilosoofiale. Samal aastal ilmus ka tema eksperimenteeriv jutustus «Seymour, sissejuhatuseks».

Pärast viimaseks jäänud jutu «Hapworth 16, 1924» avaldamist 1965. aastal tõmbus ta avalikust elust tagasi ning teda ja tema loomingut jäi ümbritsema salapära. Viimase intervjuu andis mees 1980. aastal väljaandele Boston Sunday Globe.

«Ma armastan kirjutada ja ma kinnitan teile, et ma kirjutan regulaarselt. Aga ma kirjutan endale ja tahan seda teha täiesti üksi,» ütles kirjanik toona teda intervjueerinud ajakirjanikule.

«Kirjastamine on kohutav rünnak minu privaatsusele. Mulle meeldib kirjutada. Ma armastan kirjutada. Aga ma tahan kirjutada ainult endale ja enda rõõmuks,» tõdes Salinger 1974. aastal New York Timesile antud telefoniintervjuus.

    Tagasi üles