T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väärikad taluhäärberid

Tiina Kolk
Väärikad taluhäärberid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaunis kaptenivilla
Lainela/Tiidemanni
Aaspere mõis, Haljala kihelkond
Ehitusaeg 1910
Kaunis kaptenivilla Lainela/Tiidemanni Aaspere mõis, Haljala kihelkond Ehitusaeg 1910 Foto: Eesti Rahva Muuseum

Tänavu esitletakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti kvaliteedimärki – sadat unikaalprojekti järgi ehitatud eramut. Aga kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – sestap tutvustame möödaniku eeskujulikke elamuid.


Meie taluarhitektuur hakkas oluliselt muutuma 1860ndail, kui Lõuna-Eestis asuti seoses talude päriseksostmisega ehitama uusi, rehest eraldi elamuid.


«Need olid tavaliselt kahe-nelja toa, köögi, sahvri ja esikuga hooned, mille plaanilahendus matkis algul rehielamu kambriosa, hiljem oli üsna varieeruv.



Mulgimaal, kus uusi elamuid kõige enam ehitati, kujunes suurtaludes omapärane elamutüüp: ühes otsas asusid peremehe eluruumid (suur saal, mitu tuba, veranda), teises peretuba teenijatele, köök ja sahvrid. Sellist elamut hakati mõisa härrastemaja eeskujul nimetama häärberiks.



Põhja-Eesti ja saarte taludes hakati eraldi elamuid ehitama valdavalt alles 20. sajandil,» kirjutavad etnoloogid Ants Viires ja Gea Troska raamatus «Eesti rahvakultuur».



Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi koostatud kolmeosaline album «Eesti taluhäärberid» annab ülevaate parematest talumajadest, mis ehitati pärast rehemajaajastut kuni talude vägivaldse lõpuni 1940. aastal.



Kuigi enamjaolt ehitati maju oma ja ehitusmehe tarkusega, kasutati eriti 1920–30ndail üha rohkem ka käsiraamatute, instruktorite ja arhitektide abi. «Erinevalt praegustest n-ö ühekordse kasutusega karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – isa eaks ja poja põlveks,» nendib Pärdi.



Arter valis albumitest «Eesti taluhäärberid» tutvustamiseks viis omanäolist, paraku juba ajalooks saanud hoonet.



Tulevikku vaatav ja mugav Parisselja

Halinga mõis, Pärnu-Jaagupi kihelkond


Projekt Uusimaa Põllumeeste Selts


Ehitusaeg 1912


Pindala 350  m2


Vana talu palkidest ehitatud suures verandaga hoones oli kirjutusetuba (peremehe kabinet), elu-, magamis- ja vannituba. Köögis oli nõuderuum ja sahver, elutoas garderoob. Mansard-korrusel asusid aedniku korter, poiste tuba ja võõrastetuba.


Katus ja osa seinu oli rootsipunane, akende ümbrus ja piirded valged, uksed kollased-rohelised, aknaraamid rohekad.


Eesti ajal oli siin õppetalu, Nõukogude ajal majandikeskus ja korterid. 1960. aastal sai hoone tulekahjus kannatada.



Kahekordse klaasverandaga maamaja Jaagu-Hansu Koigi mõis,

Peetri kihelkond


Ehituseag 1929


1929. aastal oli laastudest viilkatusega tahutud palkidest maja ilma voodrita, v.a uhke kahekordne klaasveranda. See oli ilmselt maja peasissekäik, teine uks oli otsaseinas.


Taluhooned on hävinud.



Maja kui loss Ärma Raikküla mõis, Rapla kihelkond

Ehitusaeg 1910


Pindala 280  m2


Valgeks krohvitud tellistest taluelamu oli üks suursugusemaid Eestis: 34 ruumi, kõrge mansardkorrus, lainelise viiluga ärkel, selle ees neljale kandilisele sambale toetuv rõdu, teine samasugune rõdu maja otsas, esiküljel kumer, eraldi katusega väljaaste, tagaküljel viilkatusega trepikoda. Hoone, mille omanik Ado Erma sai põhitulu piimakarjast (müües võid, koort ja juustu Peterburi turul), läks pärast sõda Raikküla lastekodu, hiljem erikooli kätte. 1990. aastal müüdi eravaldusse, praegu on sellest alles ainult müürid.



Suurtalule sobivalt suursugune Kuivsaapa/Saapa Vana-Kariste mõis, Halliste kihelkond

Ehitusaeg 1931


Pindala 400 m2


Häärberi lasi ehitada Šveitsis õppinud ja töötanud meditsiinidoktor Els Sapas-Blum (1892–1945). Krohvitud puitmajas, kust ei puudunud ka veevärk, oli 12 eluruumi, hoonet ilmestasid rõdud ja verandad. 1941. aastal pere küüditati, 1950–1970 oli majas Kariste kolhoosi keskus, hiljem elasid seal majandi töölised. Praeguseks on hoone hävinud.



Kaunis kaptenivilla Lainela/Tiidemanni Aaspere mõis, Haljala kihelkond

Ehitusaeg 1910


Ühe kuulsama Käsmu kapteni ja kohalike laevaomanike äriühingu peadirektori Oskar Tiidemanni (1874–1963) kümne eluruumiga häärberil oli uhke katuserõduga klaasveranda ja selle kohal katuseärklil suur klaasuksega ovaalaken, mida on hiljem Käsmus jäljendatud. Paremas otsas oli tagasiastega esik, välisvooder oli kaheosaline – all püstine, ülal rõhtne.


Nõukogude ajal pioneerilaagrina kasutatud maja hävis tulekahjus 1970. aastal.

Tagasi üles