Rahvusraamatukogu pakub kõigile Eesti kirjastajaile täiesti ainulaadset teenust terves maailmas ehk säilitab kultuuri digitaalselt. 1. jaanuaril jõustunud unikaalne säilituseksemplari seadus andis võimaluse ja vajaduse kolida kirjastajate suhtlus raamatukoguga veebi.
Koostöös kultuuriministeeriumiga valmis kirjastajatele suunatud e-keskkond kirjastajaportaal, mis kinnitab meie kuvandit e-riigina, sest kultuuripärandi säilitamine on muutunud digitaalseks, ressursisäästlikuks ja mugavaks.
Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt: «Loodame, et vastavatud kirjastajaportaal muudab senise pikaajalise ning väga meeldivalt kulgenud koostöö kirjastajate ja Eesti Rahvusraamatukogu vahel veelgi ladusamaks ja sujuvamaks. Plaanime portaali luua lisavõimalusi, et muuta kirjastajaile säilituseksemplari seadusega lisanduvate ülesannete täitmine võimalikult lihtsaks.»
Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeeriumi koostöös on kultuuripärandi säilitamine muutunud oluliselt läbimõeldumaks ja nüüdisaegsemaks. Selliselt on Eesti tuleviku digitaalarenguid arvestav, teed rajav eeskuju kõigile teistele riikidele. Olulisim muudatus puudutab digitaalseid väljaandeid, mis saavad sama tähtsaks kui traditsioonilised. Samuti väheneb vajadus trükiste eraldi digiteerimiseks kultuuripärandi säilitamise nimel, sest digitaalne algmaterjal loovutatakse koos valminud trükiväljaandega rahvusraamatukokku.
Eesti Rahvusraamatukogu võttis seaduse jõustudes kasutusele Kirjastajaportaali, mis viib kogu suhtluse kirjastajatega uude keskkonda. Kirjastajad saavad ühes kohas teavitada uute raamatute ilmumisest ning laadida üles teoste trükifailid ja e-raamatud. See teeb kultuuripärandi säilitamise oluliselt aja- ja töömahusäästlikumaks, sest lõpeb raamatute käsitsi digiteerimine.
Kirjastajatelt säilitamiseks saadetud väljaannete faile hoitakse turvaliselt digitaalarhiivis DIGAR ning failide omanik ehk kirjastaja otsustab nende juurdepääsuõiguste üle: kas kopeerimis- ja salvestusvahenditeta arvutiterminalist või kirjastaja soovi korral ka vabalt veebi vahendusel. Võib juhtuda, et kirjastajal ei ole võimalik väljaande trükifaili edastada – näiteks juhul, kui väljaanne valmistatakse välismaal ning kirjastajal täielikku faili ei olegi. Sel juhul loovutab kirjastaja rahvusraamatukogule neli lisaeksemplari trükisest, millest ühte kasutatakse digitaalse koopia valmistamiseks.
Säilituseksemplari seadus muudab kultuuripärandi säilitamise oluliselt läbimõeldumaks. Samuti muutub rahvusraamatukogu roll, sest kõik sundeksemplarid loovutatakse edaspidi rahvusraamatukokku, kes omakorda jagab neid ka teistele säilitajatele, kelleks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Muutunud töökorraldus vähendab kulusid. Kirjastajaportaali luuakse lisavõimalusi, mis teevad kirjastajaile failide loovutamise veelgi hõlpsamaks. Tutvu kirjastajaportaaliga siin: http://kirjastaja.digar.ee/et