Ilmus diskursust muutev menuromaan kadunud riistast

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellest ja liblikatest».
«Sellest ja liblikatest». Foto: Raamat

Eesti keeles on ilmunud vene kirjaniku Dmitri Lipskerovi romaan «Sellest ja liblikatest», üks viimaste aastate enim kõmu tekitanud vene raamatuid.

Raamatu peategelane on lugupeetud arhitekt Arseni Iratov, ilus, kuulus ja rikas 50. aastates mees, kes teeb ühel hommikul ärgates hirmsa avastuse: tema meheau on haihtunud. Kadunud kallisvara ilmub aga välja viletsa Vene külakeses 13-aastase Aliska ja tema joodikust vanaema juures, kasvab ja kosub ning sirgub imekauniks noormeheks, kelle Aliska Eugene'iks ristib. Juhtunust ajendatud sündmused hakkavad muutma maailma.

Intrigeerivas, üheaegselt naturalistlikus ja sürreaalses uue Vene kirjanduse üheks suunanäitajaks nimetatud romaanis talutatakse lugejat otsekui läbi Minotauruse labürindi apokalüptilise finaalini, kus igal käänakul varitsevad vihjed Gogolile, Bulgakovile jpt.

Dmitri Lipskerov (snd 1964) hakkas kirjutama näidendeid pärast Moskva Štšukini-nimelise teatrikooli lõpetamist (neid on lavastanud nt Oleg Tabakov ja Mark Zahharov). Tema esimene romaan ilmus 1996. aastal ajakirjas Novõi Mir. Nüüdseks on temalt ilmunud viisteist raamatut, nii jutustusi kui ka romaane.

Eestikeelse tõlke avaldas Tänapäev sarjas «Punane raamat», vene keelest tõlkis Erle Nõmm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles