Ilmus diskursust muutev menuromaan kadunud riistast

FOTO: Raamat

«Sellest ja liblikatest».

Eesti keeles on ilmunud vene kirjaniku Dmitri Lipskerovi romaan «Sellest ja liblikatest», üks viimaste aastate enim kõmu tekitanud vene raamatuid.

Raamatu peategelane on lugupeetud arhitekt Arseni Iratov, ilus, kuulus ja rikas 50. aastates mees, kes teeb ühel hommikul ärgates hirmsa avastuse: tema meheau on haihtunud. Kadunud kallisvara ilmub aga välja viletsa Vene külakeses 13-aastase Aliska ja tema joodikust vanaema juures, kasvab ja kosub ning sirgub imekauniks noormeheks, kelle Aliska Eugene'iks ristib. Juhtunust ajendatud sündmused hakkavad muutma maailma.

Intrigeerivas, üheaegselt naturalistlikus ja sürreaalses uue Vene kirjanduse üheks suunanäitajaks nimetatud romaanis talutatakse lugejat otsekui läbi Minotauruse labürindi apokalüptilise finaalini, kus igal käänakul varitsevad vihjed Gogolile, Bulgakovile jpt.

Dmitri Lipskerov (snd 1964) hakkas kirjutama näidendeid pärast Moskva Štšukini-nimelise teatrikooli lõpetamist (neid on lavastanud nt Oleg Tabakov ja Mark Zahharov). Tema esimene romaan ilmus 1996. aastal ajakirjas Novõi Mir. Nüüdseks on temalt ilmunud viisteist raamatut, nii jutustusi kui ka romaane.

Eestikeelse tõlke avaldas Tänapäev sarjas «Punane raamat», vene keelest tõlkis Erle Nõmm.

Tagasi üles