/nginx/o/2018/06/04/7883015t1h0864.jpg)
Eesti Rahva Muuseum avas täna, 4. juunil Eesti lipu päeva puhul muuseumi kodulehel virtuaalnäituse «Aja jälg», mis annab ülevaate Eesti Vabadussõja päevil saadetud postkaartidest.
ERMi virtuaalnäitus toob päevavalgele rariteetsed sajandivanused postkaardid
4. juuni 2018, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sidel on läbi ajaloo olnud suur tähtsus riikide valitsemisel, sõjavägede juhatamisel, majandusliku tegevuse korraldamisel ja ka inimeste-vahelises suhtluses. Uus virtuaalnäitus kätkeb endas seda kõike Vabadussõja kontekstis, pakkudes avastamisrõõmu nii postiajaloo-, ajaloo- kui ka postkaardihuvilistele,» ütles näituse koostaja, produtsent Eve Aab.
ERMi postiajaloo kogus on kokku ligi 700 Vabadussõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega. Virtuaalnäituse esimene, 60 postkaardiga osa keskendub Eesti rahvusväeosade loomisele 1917.–1918. aastal ja välipostile aastatel 1918–1919.
Virtuaalnäitusele on planeeritud kokku kolm osa, millest teine avalikustatakse 2018. aasta teises pooles. Tutvu näitusega ERMi kodulehel.
Tänavu möödub sada aastat Eesti Vabadussõja algusest 28. novembril 1918. Väliposti teenistus rakendati Eesti sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga 11. jaanuarist 1919.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud väliposti numbreid ning kirjadele märgiti väeosa tegelik nimetus, kusjuures väeosa asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.