Kunstisaar, mis on sündinud merest

, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Kaljuste tutvustab Kristian Smedsi rahvusvahelise teatritrupi näitlejatele Naissaart.
Tõnu Kaljuste tutvustab Kristian Smedsi rahvusvahelise teatritrupi näitlejatele Naissaart. Foto: Kristel Kossar

Welcome, hüüab laialt naeratav Tõnu Kaljuste Omari küüni ette jõudnud rahvusvahelisele teatritrupile tervituseks. Kristian Smedsi käe all 2012. aastaks uut lavastust ette valmistavad näitlejad on esimesed tänavused väliskülalised, kes saabunud kunstisaareks kujunevale Naissaarele tööd tegema.



Kaljuste žestikuleerib elavalt ja kiirkorras rullub õhevil näitlejate ees lahti Nargeni lugu – kuidas optilise läätse leiutaja Bernhard Schmidt siit, oma koduõuelt, kunagi unistavalt mere ja tähtede poole vaatas... «Siin on tohutult võimalusi. Saare ürgses metsas on tohutu vägi – vesi vahel, sina siin üksi kogu selle väega. Selle taga on igapäevased loodusjõud, sa pole looduse peremees, vaid elad justkui sellega kahasse,» leiab Kaljuste.

«Maailmas pole niisugust kohta, kus pealinnast 14 kilomeetri kaugusel asuks üks tühi saar, juba see iseenesest on täiesti unikaalne,» ütleb ta. «Seetõttu tundus mõte kujundada Naissaarest kunstisaar vägagi põnev.»

Õuel ringi jalutades on raske uskuda, et veel kümme aastat tagasi võttis siin võimust võsa ja laius tühermaa. Nüüd on Kaljuste suvekodust saanud festivalipaik ning üheks saare märgiks etendused Omari küünis, mille vajalikkust ja olemust dirigent kunagi juhmarditest ametnikele hulk aega selgitama pidi.

Tänavu suveks valminud loomemaja, mis kunstirahvast oma rüppe ootab, annab tunnistust saare edasistest arengutest – rahu ja vaikus, meri ümber, keskendumiseks kõik võimalused loodud.

Merest, mis kunagi pole ühesugune, aga ka loodusest laiemalt ongi tõukunud suvi läbi kestva Nargenfestivali idee. Minimaal­sete kuludega maksimaalne pauk, kõlab selle kunstilise juhi Tõnu Kaljuste moto. Kalleid hüperprojekte, mis ühtmoodi kujul üle ilma reisivad ning kõlisevat kokku kühveldavad, Nargenil ei kohta.

«Meie soovime toetada siinseid loomeinimesi ning anda võimaluse uutele ideedele ja teostele,» selgitab kunstiline juht. Nii raamivadki festivali algust Cyrillus Kreegi ja lõppu Arvo Pärdi päevad, vahepeale mahuvad aga Timo Steineri ooperi «Kaks pead» esiettekanne, Anti Marguste mono-ooper «Monoloogid», Margo Kõlari «Missa» ettekanne, laulud ümberilmapurjekalt Nordea ning Nargen-balleti sünd – selle avalavastusele «Helde puu» loob koreograafia Marina Kesler ja kirjutab muusika Tauno Aints.

Väliskülalistest on Kaljuste üles leidnud erilised, olgu selleks siis maskiteater Itaaliast («Mind on maskiteater alati paelunud,» rõhutab ta), flöödiorkester Hollandist või Balti noored filharmoonikud.

Viimastel aastatel on festival ka maismaale liikunud ning põneva kontserdi- ja etenduspaigana publiku südame külge kasvatanud Balti Laevaremonditehase territooriumil paikneva Noblessneri valukoja.

Tantsulavastuse «Helde puu» koreograaf ja helilooja on igatahes Naissaarest, iseäranis aga etenduspaigaks olevast Omari küünist vaimustuses – Tauno Aints näitab saali rõduservas lustlikult ette, kuidas lavastusse plaanitud puu otsas rippumine välja võiks näha.

«Hea on näha, et kunstisaare mõte nii võimsalt idanema on läinud,» leiab helilooja. «Rahu ja aura, mida siit, kõigest veidi rohkem kui kümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, eest leiad, on uskumatu. See on väga inspireeriv paik, meri kõnetab sind igas suunas.»

Ring saarel kinnitab, et kunagi peaasjalikult miinilao ülesannet täitnud ning tükk aega pärast NSV Liidu kokkuvarisemist hüljatult pealinna külje all pikutanud Naissaar ärkab peagi uuele ja paremale elule. Ja Nargenfestivalil on selles oma osa, nagu kinnitab saarel külalistemaja pidav Karl Lindström. «Eks see ole Naissaart kõvasti tutvustanud – inimesed ikka räägivad üksteisele, et näe, seal oli tore, peaks minema. Ja meil on vedanud, et kultuur tuleb koju kätte.»

Nargenfestival
•    Nargenfestival on Eesti pikim muusikafestival, mis kestab 3. juunist 11. septembrini
•    Kavas on Timo Steineri ooper «Kaks pead», Anti Marguste mono-ooperid pealkirja «Monoloogid» all ja Richard Wagneri ooper «Parsifal»; Jaan Tätte näidend «Lendajad»; Tauno Aintsi ja Marina Kesleri ballett «Helde puu»; Itaalia maskiteatri Pantakin lavastus «L´Arlecchino Don Giovanni»
•    Cyrillus Kreegi ja Arvo Pärdi päevad; veekarneval jpm
•    Peamised esinemispaigad on Naissaare Omari küün ja Noblessneri valukoda
•    Täpset kava vaata www.nargenfestival.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles