Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatakse näitus Poola ja Läti ehituskunsti imedest

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Szczeci kontserdimaja.
Szczeci kontserdimaja. Foto: promo

Novembris 2018 võivad kõik Läänemere idakalda vabariigid uhkusega öelda, et nad on saanud 100-aastaseks. Viimastena jõuavad sellesse väärikasse seltskonda Poola ja Läti. Pärnu Uue Kunsti Muuseum näitab sel puhul väljapanekut mõlema maa ehituskunsti tippudest ning filme, mis muutsid ajalugu mitte üksnes Ida-Euroopas.

15. novembri õhtul kell 18.00 avaneval arhitektuurinäitusel «Ehitades vee ja valgusega» saab näha videosid ning fotosid sakraalehitistest ja rannikuvilladest nii Poolas kui Lätis. Kaasaegsed templid pole mitte üksnes kirikud, pühakojaks võib kujuneda ka kontserdimaja, raamatukogu või kunstimuuseum. Nii ongi Poola ehituskunsti üheks kõrgeimaks tipuks Szczecini kontserdimaja ning Lätis Rahvusraamatukogu ja budistlik tempel, mis paikneb hoopis Hiinas!  Näituse avab Poola Vabariigi suursaadik Mr Grzegorz Kozlowski.

Kas kataloonia arhitektide projekteeritud kontserdimaja, mis 2014. aastal sai Euroopa parima ehituse tiitli ja ehitati üles endises saksa linnas Szczecinis, on ikka poola ehituskunst, seda diskuteerivad eesti, läti ja poola arhitektid ajurünnakul «Visioonid XXI sajandile« Uue Kunsti Muuseumis reedel, 16. novembril kell 10–16.

Laupäeval, 17. novembril kell 10 on arhitektuurihuvilised eesti noored oodatud kuulama Poola ehituskunstnike loengut õppimisvõimalustest nende kodumaal. Esitluse pealkiri on «Maja puu otsas». Algab ju paljude maailmanimega arhitektide esimene looming lapsepõlves puu otsa ehitatud onnist. Poola filmimehe Radek Kurzaj slaidiloeng viib noored nende Euroopa ja Ameerika puude otsa, kuhu inimesed on juba kolinud elama.

Poola-Läti filmifestival «Marmormees ja Milda» algab 15. novembril kell 19 dokumentaalidega «Rotipüüdja» (autor Andrzej Carneczki) ja «Milda» (autor Mark Soosaar). Kavas on ekraaniteosed, mis aitasid kaasa iseseisvuse taastamisele Ida-Euroopa riikides ja toetavad inimväärikust tänapäeval.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles