Lev Vassiljev tähistab 90. sünnipäeva näitusega

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lev Vassiljev, «Kadakad».
Lev Vassiljev, «Kadakad». Foto: Repro

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis saab alates 5. veebruarist näha 90. sünnipäeva tähistava Lev Vassiljevi maale ja graafikat. Viljaka kunstniku juubelinäitus «Mälestused» jääb avatuks 2. märtsini.

Näitus sümboliseerib väärika avangardistliku kunstniku loomingulist elukulgu läbi 20 maali ja 8 graafilise töö. Peamisteks tehnikateks on tempera ja ofort. Näitus viib külastaja rännakule nii ajas kui kohas, stiilides ja tehnikates, kus seigelda on põnev nii peredel, kunsti entusiastidel kui ka vaimselt virgastavat kogemust otsijatel.

Lev Vassiljev on sündinud 1929. aastal Tuulas inseneri perekonnas. Pärast õpinguid Moskva kunstikeskkoolis siirdus ta Tallinna, kus õppis 1950–1956 ERKIS, kus omandas skulptuuri eriala. Tema õppejõududeks olid tuntud vanema põlvkonna Eesti skulptorid nagu Enn Roos, Aleksander Kaasik, Martin Saks jt 1950–1960. aastail kujunes temast raamatuillustraator ja –kujundaja, kes töötas peamiselt Moskva raamatukirjastustele. 1966–1970. aastatel töötas ta õppejõuna Moskva Kõrgemas Kunsttööstuskoolis ning aastatel 1970–1974 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiosakonnas, tegutsedes paralleelselt plakatikunstnikuna. Seejärel on ta olnud vabakunstnik ja Kunstnike Liidu liige ning Maalikunstnike Liidu liige. Ta on ka rahvusvaheliselt tunnustatud, eriti Soomes, kus tema maalitud akadeemik Jorma Miettineni porteed võib leida Ateneumi galerii kogudest. Samuti on Vassiljev pälvinud mitmeid auhindu kodus ja välismaal.

Kunstniku käekirja iseloomustavad erksad värvid, mängulisus, mitmekesised teemad, kirglik kujutusviis ja tabav maastiku kohatunnetus. Tööde hulgast võib leida mõningaid poliitilise tooniga töid, samas on kunstnik väga kiindunud ka mütoloogiasse või hoopis literatuursetesse teemadesse ja tegelaskujudesse, näiteks töös «Meister ja Margarita». Väga põnev on puulõikes tehtud A.H.Tammsaare majamuuseumit kujutav töö.

Eriti hästi on näitusel võimalik vaadelda mitmeid maastikke, mis annavad edasi kunstniku kohatunnetust olgu see siis pastoraalses või urbanistlikus stseenis. Kunstniku laiast ampluaast annab tunnistust ka mitmete portreede maalimine, näiteks Arvo Pärdi kujutamine. Samuti on võimalik vaadelda abstraktse laadiga maale ja mõningaid akte.

Kunstikoguja Mart Lepp on kommenteerinud Lev Vassiljevi loomingut kui romantilist, kus tempera maalid mõjuvad akvarellidena ja omavad kahte vastandlikku suundumust. Ta toob välja kunstniku kui tugeva hea käega joonistajana, kes vaatamata Vene avangardi mõjutustele on alati proovinud leida omapoolset tõlgendust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles