Eesti muusika ülevaade – laiemalt kui varem

Valner Valme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks üheteistkümnest «Eesti muusika päevade» heliloojast: Märt-Matis Lill      aktsioonis.
Üks üheteistkümnest «Eesti muusika päevade» heliloojast: Märt-Matis Lill aktsioonis. Foto: Peeter Langovits

Aastast 1979. korraldatavad «Eesti muusika päevad» muutuvad oma haardelt ja suhtumiselt järjest avaramaks. Eino Tambergi aated tutvustada eesti uusklassikalist muusikat on säilinud, aga juba eelmisel aastal ütles üks kahest peakorraldajast, helilooja Ülo Krigul Postimehele: «Eks festival käi ajaga kaasas. Muusika on muutunud, on muutunud ka need piirjooned, kust akadeemiline muusika lõpeb ja alternatiivne muusika algab. Õigemini ei ole neid piirjooni mõtet tõmmatagi.»


Tänavu võib märgata veel uusi jooni. Kõige tähtsam: rõhk ei ole ühel või teisel heliloojal ega teemal, vaid autorikontsertidel. Oli ju 2007. aastani kõigil päevadel oma helilooja: Arvo Pärt, Toivo Tulev, Veljo Tormis, Helena Tulve... Seejärel tulid esile hoopis «põrandaalusemad» teemad: «Lapsed ja noored» ja mullu «Eesti muusikaloo senitundmata leheküljed».

Kaasatud on sellised noorema põlve heliloojad nagu Tatjana Kozlova või Märt-Matis Lill, teisalt kogenud tegijad, nagu Galina Grigorjeva või Peeter Vähi. Esitusele tuleb ka lahkunud korüfeede (Kuldar Sink, Raimo Kangro) looming.

Teine uus asi. Meil puuduvad head terminid võtmaks kokku n-ö tõsist muusikat (tõsine? akadeemiline? uusklassikaline? – kõik piiratud terminid) kui ka popmuusikat (pop pole enam tingimata trillalla-trallalla ja Niki «Väike päike äike» vms, vaid midagi hulga kreatiivsemat, seda näitas kas või Malcolm Lincolni võit «Eesti laulul»).

Viimastel aastatel on alternatiivprogrammi koostanud Aivar Tõnso, selliste artistide nagu Stella või 3 Pead osalemine pole enam uudis, sel aastal aga panid muusikapäevad esmakordselt viiulid ühte kappi Tallinn Music Weekiga, mille eesmärk on tutvustada maailma popmuusikatööstuse esindajatele loomingulisemat eesti poppi, rokki ja elektroonikat, ning nädala lõpus kaks festivali kattuvad.

Kolmas värske tahk on muusikakriitika luubi alla võtt. Paneeldiskussioone on varem ka peetud, eelmisel aastal Kuku klubis, seekord on aga kahel päeval, täna ja homme, üks läbiv liin: kriitika, kajastus meedias, muusikainimesed arutavad, kas meie heliloojate loomingut kajastatakse pressis piisavalt ja asjatundlikult.

Kava vaata www.helilooja.ee

Festival
«Eesti muusika päevad»

Festivali heliloojad Galina Grigorjeva, Lauri Jõeleht, Liis Jürgens, Andrus Kallastu, Raimo Kangro, Tatjana Kozlova, Peeter Vähi, Tauno Aints, Kuldar Sink, Märt-Matis Lill ja Tõnu Kõrvits
22.–27. märtsini Tallinnas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles