SUVEKRIMKA ⟩ Köitev klassika: miss Marple ja monsieur Poirot ei tüüta iialgi

Agatha Christie raamat «Südasuvised saladused. Kaksteist lugu».  Foto: Kuvatõmmis

Nii puhkajate kui kirjandushuviliste suvelektüüri kuuluvad tavaliselt luule, ajaviiteromaanid ja põnevikud – kas siis rannaliival lesides, võrkkiiges õõtsudes või verandal vihmapiiskade muusika saatel raamatulehti keerates mõnuga lugedes. Siis võetakse kätte ka kunagised lemmikteosed. Seda silmas pidades on kirjastus Varrak ajastanud Agatha Christie (1890–1976) krimilugude üllitamise.

Kogumiku «Südasuvised saladused» tosina jutustuse seas on esmakordselt eesti keeles ilmuv Juhan Habichti tõlgitud «Unenägude maja», mille avaldamises kuuldavasti kirjanik kahtles. See omalaadne lühijutt on mõtlemapanev kirjutis armastusest, tahtmistest ja kujutluse (mõju)jõust.

Teistest varem trükimusta näinud lugudest olin paljusid enne lugenud, need meisterlikult loodud süžeed paelusid endiselt oma põneva faabula ning võrratu stiili ja sõnakasutusega. Tundub, et seekord pole tõlkes midagi kaduma läinud ja kõik jutustused kutsusid kaasa elama, kuigi, nagu leidis miss Marple, «et üks sündmus sarnaneb teisega» (lk 19). Kuulen neid sõnu öeldavat samanimelises Briti telesarjas peaosalist kehastava näitleja Geraldine McEwani häälega. Selles sarjas mängis mitu näitlejat miss Marple’t, aga minu arvates on tema kõige rohkem Christie kirjutatud tegelase sarnane.

Hercule Poirot’ kujuna kangastub silme ette David Suchet’ kehastatud belglasest eradetektiiv. Tänu Briti telesarjades usaldatavalt kujutatud maailmasõdadevahelisele eluolule on ju lihtsam neid lugusid lugeda ja raamatus suurepäraselt tõlgitud sõna(mängu) ilu nautida.

Jutustuste tegevus toimub peale Londoni ka Cornwallis ja Prantsusmaal. Sealset sündmustikku kajastab raamatu sissejuhatuseks valitud katkend postuumselt 1977. aastal ilmunud Christie autobiograafiast «Minu elu lugu» peakirjaga «Suvi Püreneedes» Laine Hone’i tõlkes. Toimuv liblikamõrv ja sellega kaasnev muutis väikese Agatha maailmapilti alatiseks.

Ülejäänud salapärastes lugudes toimub mõrvu, vargusi, pettusi jms, mida asuvad lahendama ja kurjategijaid paljastama miss Marple, Hercule Poirot, Tommy ja Tuppence, politseiuurija Farell jt. Lisaks erinevatesse ühiskonnakihtidesse kuuluvatele brittidest aristokraatidele pakuvad neile tööd vene emigrandid, itaallastest ärimehed jt sümpaatsed või nurjatute kavatsustega tegelased. Suvelugemisele kohaselt on raamatus ka romantikat ja armastust ning rohkesti elutarku tähelepanekuid, mida tasub nüüdisajalgi kõrva taha panna.

Näiteks teab Poirot et, «tõeline daam suhtub oma kingadesse väga hoolikalt. Riided võivad kulunud olla, kuid jalanõud on korralikud.» (lk 39).

Jutustuses «Uskumatu vargus» sõnab ta hiljuti aadliseisusesse tõstetud lord Mayfieldiga vesteldes: «Tänapäeval on riigimeheks olemine raske ülesanne. Tuleb ajada poliitikat, mis tundub riigi jaoks kõige tulemuslikum olevat, samas aga ei tohi unustada ka populaarsuse jõudu. Populaarsus on tihtipeale sentimentaalne, segane ja silmapaistvalt ebakindel asi, mida sellegipoolest ei tohi jätta tähelepanuta.»

«Kui hästi te seda väljendasite! Täpipealt see ongi poliitikute needuseks. Tuleb kummardada oma riigi tunnete ees, ükskõik kui ohtlik ja rumal see ka poleks,» vastas detektiivile andekas insener Mayfield (lk 198).

Selles lühijutus varguseskeemi paljastades üllatab Poirot taas. Ta paneb raamatule väärika punkti ja innustab teisi Christie teoseid (uuesti) lugema, sest kirjaniku fantaasialend ja sõnakasutus on võrratud! Seda meisterlikult tõlgitud raamatut oli väga virgutav lugeda ja soovitan «Südasuviseid saladusi» kõigile, kes peavad lugu ilusast ja nüansirikkast eesti keelest. Raamatus kohtab palju vahvaid väljendeid. Näiteks naeru sibistades või pensneed kohendades.

Samuti väärib kiitust raamatu kujundus ja küljendus. Mari Kaljuste on kujundanud ka teised kirjastuses Varrak üllitatud Agatha Christie kõvakaanelised detektiivromaanid ja jutustused, mis moodustavad justkui sarja.

Olgu lõpetuseks mainitud ka ära, mis jutud kogumikust leiate: esimene on «Vereplekid kõnniteel» (tõlkinud Karin Suursalu), edasi on «Topeltjälg» (tõlkinud Piret Orav), «Looritatud daam» (tõlkinud Piret Orav), «Arlekiini põiktänav» (tõlkinud Karin Kastehein), «Itaalia aadlimehe saladus» (tõlkinud Maia Planhof), «Jane otsib tööd» (tõlkinud Tiiu Loog), «Davenheimi kadumine» (tõlkinud Maia Planhof), «Astarte kultusekoda» (tõlkinud Karin Suursalu), «Listerdale’i mõistatus» (tõlkinud Tiiu Loog), «Unenägude maja», «Pahatahtliku võõra seiklus» ja «Uskumatu vargus» (tõlkinud Piret Orav).

ARVUSTUS

Agatha Christie

«Südasuvised saladused. Kaksteist lugu»

Tõlkinud Juhan Habicht,

Laine Hone, Karin Kastehein, Tiiu Loog, Gea Mägi, Piret Orav, Maia Planhof ja Karin Suursalu

Varrak 2022

216 lk