Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti kunst Toursi melus

Erki Kasemetsa värvitud piimapakid. FOTO: Laura Kuusk

Prantsusmaal Toursi lossis läks nädalavahetusel lahti seni suurim eesti kaasaegse kunsti näitus Prantsusmaal – kokku osaleb Eha Komissarovi kureeritud väljapanekul 16 kunstnikku ja rühmitust.

Kõige laiemale vaatajaskonnale suunatud ekspositsioon on kokku pandud nii, et see valmistaks üllatuse eelkõige neile, kes pole eesti kunstiga varem kokku puutunud – arvestusega, et ehk saab sellest pooljuhuslikust kohtumisest eluaegne armastus. 



Tours, kus on ligemale 200 000 elanikku, on tuntud õpilaslinna ja Prantsusmaa aiana – kõige rohkem aga siiski Loire’i jõe orus paiknevate losside järgi. Neist Toursi loss tegutseb ka avaliku muuseumina – nii näiteks oli selles vahetult enne eesti kunsti ekspositsiooni üleval Joan Miró näitus.



Kujutluse nauding



Paiga spetsiifika on seadnud oma valikud ka töödele. Prantslased esitasid palve mitte kaasata videotöid, mis kahandas oluliselt kuraatori valikuvõimalusi. Erandina esitletakse siiski Priit Pärna animatsiooni, söejoonistuste kõrval – seoses paralleelselt näitusega Toursi linnas toimuva Pärna eriprogrammiga.



Näitusele, mis kannab pealkirja «Kujutluse nauding», on valitud enamasti sellised teosed, millel on seos Prantsuse kultuuriruumi või lääne kunstitraditsiooniga. Nii koosneb rühmituse Johnson & Johnson töö «Sa vajad seda iga päev» Prantsuse tabloidlehtede pealkirjadest.



Karl Nageli ja Tiiu Rebase «Eshafot» on täienenud kahe fotoga: «Escafot ja Bourdieu» ja «Escafot ja Camus», kus Eshafoti maal (Nageli autoportree verise ninaga) on kaaperdatud nimetatud mõtlejatega samasse ruumi.



Erki Kasemetsa installatsioon «LIFE-FILE/TOURS/2008», mis koosneb 2000 tühjast maalitud piimapakist, on spetsiaalselt selle näituse tarvis täiendatud ka Toursi-ainelise pakiga.


Maaliseeria «Jaapani õied» autor Urmo Raus on õppinud Pariisi kunstiakadeemias, Marge Monko fotoseeria «Uurimusi kodanlusest» on uurimus hüsteeriast ja selle ravimisest, pildistatud suures osas Pariisis ja Viinis.



Jasper Zoova traatvõrgust ükssarvik kui Prantsuse kultuuriruumi läbiv sümbol ripub kõrvuti öökulli ja rebasega. Arne Maasiku võsad ja fotod Aldo Rossi arhitektuurist suhestuvad lossiseinte ja treppidega omal moel.



Samuti näeme sotsiaalrealistliku maaliga suhestuvat moonivälja fotot – Silja Saarepuu/Villu Plinki «Heinategu» –, aga ka Jaanus Samma heroiseeriv-esteetilise kujutusviisiga dialoogi pidavaid fotosid «Suits».



Võitleb tähelepanu pärast



Tõnis Saadoja maaliseeria «Mainstream» Gerhard Richteri photoshop’i-efektidega portreedega on saanud tsitaadi tsitaadiks eesti kunsti lähiajaloos ja Denes Farkasi kontseptuaalne poliitpoeesia sekundeerib Kiwa minimalistlikule printeripoeetikale.



Ka sellised tööd, milleta ei saa kuraatori sõnul «läbi ükski eesti kunsti välisnäitus», on Toursis väljas – Liina Siibi «Movie posters», Kaido Ole «Ettevaatust, tikud» ja Kristina Normani «Saladuslik raadio».



Veidi varju heitis näituse avamisele asjaolu, et eelmisel nädalal avati Toursis veel mitu näitust, millele samuti kohaliku avalikkuse tähelepanu peab jaguma. Loodame, et Eesti väljapanek selles melus väärilise vastukaja leiab.

Tagasi üles
Back