KUNST JA POPP ⟩ Tarmo Urb viskas tulevase kunstistaari kohvikust välja

Rahvas Jean-Michel Basquiat’ (1960–1988) näituse avamisel Viinis mõned aastad tagasi. Suurel pildil on Basquiat’ portreefoto. Foto: JOE KLAMAR/AFP/Scanpix

Ajalehe mõttes on Jean-Michel Basquiat’st muidugi hea kirjutada, saaks palju kõlavaid pealkirju. Ka tema suri liiga noorelt! Ka tema suri 27-aastaselt! Heroiin viis noore mehe hauda! Heroiin viis Madonna endise peigmehe hauda! Kokaiin tegi noore mehe ninna veel ühe augu! Varajane kuulsusetorm röövis noore mehe elu! Basquiat – 80ndate keskse New Yorgi karjäärikunstniku portree jne. Need võimalikud ja võimatud pealkirjad on ilmselt üks põhjus, miks Basquiat’ teosed praegu nii palju maksavad. Tal on mitu teost, mis on oksjonitel ületanud maagilise 100 miljoni dollari piiri (jälle hea pealkiri).

Alustas Basquiat oma tegevust nagu ka üks meie varasemaid kangelasi Keith Haring New Yorgi tänavatel. Tegi sotsiaalkriitilist grafitit nime all SAMO, mis tähendas «same old». Oma esimese maali müünud ta muide Blondie lauljale Debbie Harryle, kes mängis temaga koos filmis «Downtown 81». Selles näeme veel mitte kuulsat Basquiat’d mööda raagus Lower East Side’i tuiamas, siia-sinna grafitit tegemas ja klubides tolle aja avangardsemaid bände vaatamas. See New Yorgi periood ja dokumentatsioon sellest on muidugi romantiline. Varajane hip-hop, post-disco, post-punk, no wave, grafiti ja muu kunstivärk – skeened, mis New Yorgis kihisesid ja palju hilisemat ajalugu tootsid. Basquiat oli selle loomulik osa.