Postimehe loetuimad kultuurilood 2018

Urmas Ott saates «Valitud meeleolud» aastal 2002.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Need on 2018. aasta loetuimad kultuurlood. Oli jahmatavaid avaldusi, rokkivaid arvustusi, intervjuusid ja reportaaže, aga paraku ka armastatud kultuuritegelaste surmateateid.
 

1. Priit Pullerits arvustab Vahur Kersna saadet Urmas Otist

Need, kes Kersna saate lõpuni vaatasid, pidid tagantjärele mõistma, et nood olid ilmselt küsimused, mis kummitasid alatasa ka Otti. Sest eks inimene, kes püüab tungida vestluspartneri sisimasse – ja Ott enamasti püüdis –, küsib vähemasti alateadlikult ka nende asjade kohta, mis kriibivad ta enda hinge. Nõnda kirjutas sellest saatest Priit Pullerits.

Tiina Tauraite sarjas «PANK»

FOTO: kaader seriaalist

2. Välismaa telekanal ostis uue eesti telesarja

EV 100 filmiprogrammi raames valminud telesari «Pank» äratas huvi enne juba ekraanidele jõudmist ka välismaal. Esimesena ostis selle Soome telekanal YLE.

«Kui sarja esimesed osad valmisid, oli YLR hankejuht Koivuhovi esimene, kellele seda 90-protsendiliselt valminud asja näitasin,» rääkis sarja produtsent Paul Aguraiuja. «Sellest sattus YLE kollektiiv vaimustusse ja nad otsustasid osta.»

3. ERRi otse-eetris kõlas Kaubamaja reklaamilugu

2018. aasta märtsis ETVs toimunud «Eesti laulu» teleülekandes kõlas Tallinna kaubamaja reklaamikampaania tunnuslugu «Naine», mille kirjutatas Leslie Da Bass ja esitas Evelin Võigemast. Saadet jälgis esialgsetel andmetel umbkaudu 250 000 vaatajat. «Ei, me ei teadnud, et tegu on kaubamaja reklaamilauluga. Kuulen sellest praegu esimest korda,» ütles «Eesti laulu» produtsent Mart Normet eertile järgnenud esmaspäeva pärastlõunal. «Eks ma pean sellest rääkima Leslie Laasneri ja plaadifirmaga Universal, kelle kaudu meile seda laulu juba eelmise aasta lõpus pakuti.»

4. Galerii: Roman Baskin saadeti viimsele teele

22. septembril toimus Lillepaviljonis armastatud näitleja, hinnatud lavastaja Roman Baskini ärasaatmine, millele järgnes muldasängitamine Metsakalmistul perekonna hauaplatsil.

Brunhilde Pomsel.

FOTO: Kaader filmist.

5. Kummitus natside peakontorist

Brunhilde Pomsel töötas ühele XX sajandi kõige kurjakuulutavamale mehele, Natsi-Saksamaa olulisele ideoloogile Joseph Goebbelsile alluvas propagandaministeeriumis stenotüpisti ja sekretärina. See naine pääses ajaloo ühele suurimale kurjategijale lähemale kui enamik tema kaasaegseid, aga mitte pelgalt see ei tee tema lugu tavatuks. Raamatut „Ühe sakslase elu. Mida on meil täna õppida Goebbelsi sekretäri elust“ arvustas Margus Haav.

Presidendi vabariigi aastapäeva kõne ja kontsert Eesti Rahva Muuseumis.

FOTO: Margus Ansu

5. Kas taas liiga tõsine?

Ummik. Eesti on ummikus. Just sellise sõnumiga alustas NO99 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kontsert-lavastust. Tallinna Muusikakeskkooli Naiskoori takistas peole jõudmist tõrvikurongkäik, aga nagu saatejuhiks kehastunud Rea Lest ütleb: «Laulda saab ka bussis» ja nii avaski juubelipeo Veljo Tormise teos «Laulusild» (sõnad «Kalevala» ja eesti rahvaluule, dirigent Ingrid Kõrvits). Neidude silmad pilluvad tuld, näod on naerul ka kõige kõrgemaid noote võttes, neis õnnelikes inimestes saavad kokku tulevik, olevik ning minevik. Selliste sõnadega alustas Heili Sibrits oma arvustust Eneliis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kontsert-lavastusest.

Telesarja «Pank» võtted. «Sinna üles, sinna me läheme,» hüüab Jimmy (Reimo Sagor) pilku kõrgustesse tõstes. Tema kaisus Noor Naine (Anett Õun), taustal režissöör Juhan Ulfsak.

FOTO: Sander Ilvest

6. Pangatöötaja sööstis surmapõlgavalt sügavikku

Eesti kõigi aegade kallim telesari «Pank» valmib EV 100 raames ja räägib metsikute 1990. aastate anarhilise kapitalismi esimesest faasist, kus toimus kapitali esialgne akumulatsioon. See on aeg, mil teeniti esimesed miljonid, mille saamise kohta pole siiamaani viisakas küsimusi esitada. See oli ka aeg, kui loodi esimene Eesti pank, telesarjas nimega Nordpank. Tegijad on rõhutanud, et nad ei aja taga ajaloolist täpsust, vaid soovivad kunstilises vormis kujutada 1990. aastate vaimsust. See oli aeg, kui reegleid ei olnud ning kehtis kunstide ja teaduse kuldreegel: kellel on kuld, see teeb ka reeglid (Murphy seadusest). Hendrik Alla tegi äärmuslikes oludes reportaaži sellest, kuidas pangatöötaja (Reimo Sagor) Mustamäe suusahüppetornist alla hüppab.

7. Teater NO99 avaldus

See avaldus tehti 2018. aasta maikuus, kui oli lootust, et kõik lõpeb veel hästi.
«Head sõbrad! Lugupeetud ajakirjanikud!» alustasid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo oma avaldust. «Sügis tuleb seekord meie jaoks teisiti. Oleme viimasel ajal uuesti tõsiselt oma sihte seadnud ning viimastel nädalatel sellega seoses ka tähelepanu äratanud muudatusi teinud. Te küsite nende kohta ja me hea meelega vastame.»

Tallink Grupi juht Paavo Nõgene

FOTO: Liis Treimann

8. Miks ikkagi lahkus Paavo Nõgene kultuuriministeeriumist?

Legendaarne kantsler sulges enda järel ministeeriumi ukse ja läks merele. Miks, sellest kirjutas Heili Sibrits.

9. Suri Tõnu Kaalep

​Tõnu Kaalep (12.11.1966 - 27.05.2018) Eesti Ekspressi visuaalse identiteedi looja, kauaaegne kujundaja ja Areeni juhataja.

10. Teater NO99 lõpetab tegevuse

Kui mais teatasid teatrijuhid (vt uudist nr 7), et kõik on hästi ja tegevus jätkub, siis oktoobriks olid asjad totaalselt muutunud. Siintoodud avalduse allkirjastasid Eero Epner, Rasmus Kaljujärv, Laur Kaunissaare, Eva Koldits, Rea Lest-Liik, Jörgen Liik, Helena Lotman, Tiit Ojasoo, Gert Raudsep, Ene-Liis Semper, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal ja Marika Vaarik. Teatrit NO99 ei ole enam.

«Utøya, 22. juuli». Ainuke stseen filmis, kus surm vaatajale tõesti lähedale tuuakse. FOTO: Kaader Filmist

FOTO: Kaader filmist

11. «Utøya, 22. juuli»: seda filmi poleks pidanud tegema

Seitse aastat tagasi 22. juulil lõhkas Anders Breivik Oslo valitsuskvartalis autopommi, tappes kaheksa inimest. Paar tundi hiljem saabus ta politseinikuriietes Utøya saarele, kus peeti Norra tööpartei noorte suvelaagrit. 72 minutit väldanud tapatalgust räägib tunnustatud Norra režissööri Erik Poppe film «Utøya, 22. juuli». «Seda pole mugav vaadata, aga asi pole mitte selles. Ma olen nõus, kui mind kinosaalis halvasti tundma pannakse, brutaalselt mugavustsoonist välja rebitakse, kui sellel on mingi kunstiline eesmärk,» kirjutas selle kohta Postimehe filmitoimetaja Hendrik Alla.

Toomas Kirss.

FOTO: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

12. Toomas Kirss: ma ei kavatse kohaneda igasuguste lollustega

Aasta alguses linastus telerežissöör Toomas Kirsi kastetus kinoekraanil, telesarjast inspireeritud mängufilm  «Pilvede all. Neljas õde». Sel puhul andis Kirss Postimehe rokkiva intervjuu, kus pandi paika Eesti filmikunst, telesarjad, meedia, #metoo liikumine ja veel palju muud.
Stiilinäide: Ma olen viimasel ajal hakanud kuulama venekeelset raadiojaama Volna. Venelane alustab hommikut nii: «Tere hommikust! Kui ilus ilm! Täna tuleb tore päev!» Rõõmsalt alustatakse. Aga mis meil on: kõigepealt loetakse üles, kuipalju on surnuid ja joodikuid. Aga mind ei huvita see, et mendid on öö läbi tööd teinud ja kolm roolijoodikut kinni püüdnud. Tahan oma päeva alustada positiivselt. Aga Eesti meedias ja eriti raadios algab kohe hommikul mingi ving: kuidas küll ära elada, õhtuni välja vedada!

13. Lahkus Heli Lääts

14. Suri nimekas rahvaluuleteadlane Mikk Sarv

Nublu Kultuurikatlas. Alates temast ei jookse põlvkondlik lahingujoon enam mitte räpi ja mitte-räpi, vaid räpi ja pominaräpi vahelt.

FOTO: Rauno Liivand

15. Laena kapuutsi, Vanemuine!

nublu, nublu, nublu... Mis kapuutsi ja suusaprillidega tegelane see on, kes SoundCloudist kerkis ja Eesti popimaks artistiks tõusis? Fenomeni kirjutas lahti kriitik Alvar Loog: Nublu looming näib olevat popmuusika formaati pakitud nooruse eliksiir. Üldisel retroajastul on see kuidagi väga elusalt ning heas mõttes valusalt nüüd ja praegu. Laulud, mida eile polnud veel. Laulud, mille biidid, saundid ja sõnad kleepuvad tähelepanu ja teadvuse külge, kutsuvad kaasa pomisema ja mõmisema. Laulud, mille pärast me võib-olla kõik tulevikus tagantjärele kollektiivselt piinlikkust tunneme.

Ene-Liis Semper

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

16. Ene-Liis Semper: Eesti tugevuseks on olnud hea intuitsioon

Eesti Vabariigi juubelinädala oodatuim sündmus on president Kersti Kaljulaidi vastuvõtt Eesti Rahva Muuseumis ja teater NO99 lavastatud pidulik kontsert-lavastus. NO99 juht, lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper kergitab saladusloori ning räägib, mida näeb ja kuuleb 24. veebruari õhtul. Intervjuu tegi Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits.

17. Kirglik Roman Baskin: filosoof, muusikus, pujään

2018. aasta veebruaris sai Roman Baskin Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Teda intervjueeris teatrikriitik Pille-Riin Purje. Septembris maestro suri.

Reimo Sagor Tartu koduhoovis koos oma adrenaliini pakkuva, 92kilovatise Kawasaki Z900ga.

FOTO: Margus Ansu

18. Näitleja Reimo Sagor: väike adrekas peab ikka sees olema

Vanemuise näitlejat – ja Oscarile kandideeriva filmi peaosalist – Reimo Sagorit on välimuse järgi lihtne iseloomustada, kasutades selliseid märksõnu nagu mootorrattasõit, tätoveeringud ja trennitegemine. Sagori enda sõnul on need sõltuvused, mida ta väga naudib, tahtmata neid sealjuures kellelegi peale suruda. Aga kas näitlejal ikka sobib end tätoveerida? Kuidas sobitub sellisesse konteksti kurja hundi roll lasteetenduses? Ja kui juba lastest rääkida, siis mis instinkte tõi 31-aastases mehes esile tema imikust ekraanipartner filmis «Võta või jäta»? Suure intervjuu tegi näitlejaga Arteri toimetaja Madis Vaikmaa.

19. Teatrite järelehüüe Roman Baskinile

20. Hüvasti, Roman Baskin

Tagasi üles